Kas sülearvutit on vaja kaitsta külma eest?

Käes on kõige külmem aastaaeg. Inimesed kannavad külma kaitseks mitut kihti paksusid riideid. Kuid kuidas võivad miinuskraadid sülearvutile mõjuda? Kui kodust tööle või kooli ning tagasi on vajalik seda kaasas kanda. Kas ja kuidas peaksime arvuteid külma eest kaitsma? Küsisime nõu selle ala asjatundjatelt.

Meelis Väljamäe, Euronicsi turundusspetsialist:

Külma ilmaga tuleks sülearvutit kanda kvaliteetses, korraliku isolatsiooniga kotis. Võimaluse korral kasutada lisaks arvuti ümber ka õhukest kaitseümbrist, mille sees arvuti kotti asetada. Topeltkaitse aeglustab temperatuuri alanemist ja kaitseb paremini nii niiskuse kui löökide eest.

Arvuti aku võiks olla võimalusel täis laetud. Külma käes väheneb aku mahtuvus tunduvalt, ning võib juhtuda, et arvutit kasutama hakates on aku tühi. Laadijat ei tohiks külma arvuti külge ühendada, vaid enne laadija ühendamist peaks arvuti olema saavutanud normaalse töötemperatuuri.

Kindlasti ei tohi sülearvutit jätta ekstreemsete temperatuuride valdusesse autosse. See kehtib nii talve kui suve kohta. Talvel miinuskraadidega auto salongi ning eriti pakiruumi jäetud sülearvuti temperatuur langeb kiiresti. Suvel päikese käes tõuseb temperatuur auto salongis kiiresti tihti elektroonikaseadmetele ohtlikule tasemele.

Kui sülearvuti on olnud külmas, tuleks arvutil lasta toatemperatuuril seista kotist ja ümbristest välja võetuna. Kindlasti ei tohiks külmadest tingimustest toodud arvutit kohe sisse lülitada, vaid tuleb oodata, kuni arvuti saavutab tööks sobiva temperatuuri. Tuleb ka arvestada, et kui arvuti on pikemat aega asunud külmas ruumis, siis toatemperatuuril soojenevad esimesena välised komponendid, kuid arvuti sisemuses võib temperatuur olla veel tööks liiga madal, samuti võib arvuti komponentidele olla kogunenud niiskus. Seega tuleks külmas seisnud arvuti puhul enne kasutamist veenduda, et arvuti on olnud tavatemperatuuri juures piisavalt pikalt.

Korralik kott või muu pakend vähendab märgatavalt arvuti temperatuuri alanemist ja võimaldab arvuti töövalmis saada palju kiiremini.  Võimalusel tuleks arvutiga viibida külmades ja niisketes oludes võimalikult lühikest aega.

Kindlasti ei tohi külmas asunud arvutit soojendada asetades arvuti radiaatorile või kasutades soojapuhurit, fööni või teisi taolisi vahendeid.

Kõik ülaltoodu kehtib ka teiste elektroonikaseadmete, eriti aga tahvelarvutite ja nutitelefonide kohta.

Kristjan Kukkur, FLEX Sülearvutikeskus:

Me otseselt ise külmaga sülearvuteid testinud ei ole, kuid tõde on see, et karge külmaga muutub plastik rabedamaks ja on löökidele tundlikum – võivad tekkida mõrad jne. Samuti kestavad akud külmaga vähem. Üldiselt ei soovitata sülearvuteid kasutada väga palju nullist madalamatel temperatuuridel.

Veiko Tamm, Arvutitark:

Külm iseenesest ei mõju kahjulikult - kasutavad ju ülekiirendajad oma töös protsessorite jahutamisel vedelat lämmastikku (temp -196°C), kuigi mõned mehhaanilised komponendid liigselt madalat temperatuuri ei taha. Samas just sülearvutite puhul tuleb lisaks mängu üks lisakomponent - aku. Liialt madal temperatuur pole akule hea. Ja kõige olulisem külmade ilmade ja arvutite osas on kondensatsiooniniiskus. Kui masinaga, mis on oluliselt alla nulli jahtunud: nt seisnud praeguste ilmadega tunde autos õues, ja siis see sooja ruumi tuua, koguneb igale poole "udu" ja see omakorda võib põhjustada lühiseid elektroonikas ning viia komponentide mahapõlemiseni. Seega "külmetanud arvuti" tuleks enne kasutama hakkamist üles soojeneda lasta ning kõige kindlam on teda üldse kauemaks külma kätte mitte jätta.

IM Arvutid:

Muid probleeme ei ole, kuid külmade ilmade puhul tuleb kindlasti arvestada, et arvuti võiks seista toasoojas umbes sama pika aja, kui see on olnud külma käes, et vältida kondentsi teket ja sellest tulenevaid kahjustusi. Temperatuuri osas ei saa täpselt kraadi öelda, kuna palju sõltub siiski konkreetsest ilmast (külm, niiskus, temperatuur, mida reaalselt tunneme jne). 

Keit Laisaar