Kutsumata külaline

Aprilli tulekuga võivad kõik naljahambad endale veidi rohkem tembutamist lubada.  Tore on vahelduseks enda või sõprade kulul üks korralik kõhutäis kõkutada; naer on ju kasulik nii tervisele kui välimusele. Mida aga ette võtta kui nalja ja naeru tahab ära rikkuda ootamatult tagaritta saabunud kutsumata külaline – tarkusehammas?

Tarkusehambad on neli kõige tagumist tagapurihammast.  Tavaliselt ilmutavad tarkusehambad end enne kahekümne viiendat eluaastat. Kuna selleks vanuseks peaks üht-teist ka kahe kõrva vahel olema, võibki leida lihtsa seletuse hammaste huvitavale nimele. Kindlasti on hambaomanike vanustes ka  erandeid: näiteks on olnud juhtum, kus tarkusehammas  hakkas kasvama  80 aastasel pensionäril, kellel oma hambad olid juba ammu proteeside vastu välja vahetatud. Samuti võib leida inimesi, kellel  tarkusehammas  ei hakkagi kasvama. Muretseda ei maksaks siiski sellepärast , mis vanuses tarkusehammas tekib, pigem vajab tähelepanu just see, kui  hamba kasvamine muutub valulikuks ning hakkab häirima igapäevaelu.

Tarkusehamba tulek võib endast märku anda erinevalt: kergelt tuigata, lüüa üles paistetuse, valutada päris jubedalt. Selleks, et saada ülevaadet suus toimuvast, on vaja teha röntgenpilt – selle järgi saab ära näha, mis arengustaadiumis on hammas ning kuidas ta lõualuus paikneb. Kui hammas on lõualuus viltu ja sügaval ning talle ei ole õigesse asendisse lõikumiseks küllaldaselt ruumi, tuleb hambaarstil koos kirurgiga otsustada järgmine käik -  kas teha operatsioon ja eemaldada hammas või mitte.

Ka lõikumata hammas võib põhjustada närvivalusid, mis annab tunda lõualuus või koguni terves peas. Välja kasvanud tarkusehammas võib üllatada jälle sellega, et läheb lihtsalt pooleks.
Igapäevaste hügieeninõuete täitmisel võib samuti probleeme tekkida: hari ei taha tarkusehammasteni hästi ulatuda, mistõttu tekib soodne keskkond bakteritest koosneva katu kasvamiseks. Katt omakorda põhjustab auke hammastes ja ajab igemed põletikku.

Kõige targem otsus sellistes olukordades oleks ikkagi proffessionaali juurde minek, ka siis kui valu mõne aja möödudes järgi annab. Raviga hiljaks jäädes võime ohtu seada terve suu hügieeni, mis võib välja viia raskekujuliste põletike tekke või keeruliste kirurgiliste sekkumisteni. Öeldakse ka, et nooremas eas on tarkusehamba eemaldamine  kergem ja  paranemine kiirem. Kõige tähtsam on kindlasti üle saada hirmust hambaarsti ees, mida paljud põevad. Tänapäeval on olemas väga head tuimestid, karta ei tasu. Tulemus on  seda väärt, et minna kevadele vastu tervemate hammaste ja parema tujuga!

/Birgit Serbin/