Mida teha, kui on õietolmuallergia ehk heinapalavik?

Soojad ilmad toovad kaasa palju rõõmu, ent neile, kes on allergilised, on algamas raske aeg. Eesti elanikest umbes kümme protsenti e. 150 000 inimest põevad igal aastal õietolmuallergiat, mis võib tekitada rohke nohu, köha, pisaravoolu või sügeleva lööbe.

Heinapalavik on hooajaline haigus - nina allergiline põletik. Tavaliselt on aevastamine, tilkuv nina ja vesised silmad haigushoo esimesed tundemärgid. Võite kahtlustada, et teil on õietolmuallergia, kui suvel või kevadel tekib nohu, millega ei kaasne viirusnakkuse tunnuseid ning sümptomid sõltuvad õues või toas olemisest. Et konkreetne allergeen kindlaks määrata, tehakse teste. Tuleb jälgida, milliste taimede õitsemise perioodil teil allergianähud ilmnevad.
Õietolmuallergia sagedasemad põhjustajad on sarapuu-, kase-, ja lepa-, aga ka tamme ja võilille õietolm. Ristallergia puhul võib probleeme esineda pähklite, õunade, viinamarjade, kiivide, porgandite, paprika, tomati, selleri, mandlite, kasemahla ja tavalise kartuliga. Vastunäidustused võivad ilmneda ka mitmete maitsetaimedega nagu kaneel, köömned, piprad, sinep, ingver, kurkum ja koriander.
Eesti Allergialiit soovitab allergikutel kuivade ilmade ajal viibida õues hommikuti ja õhtuti. Soovitav on hoiduda metsas ja heinamaadel liikumisest. Autoga liigeldes peaks sõiduki aknad olema suletud. Kindlasti ei maksa tuppa tuua urbi ega lõikelilli ega kasvatada toataimi.
Korteri tuulutamisel tuleks kasutada ühte akent, mille ette võiks riputada märja lina või spetsiaalse kaitsefiltri. Pesu ei tohi kuivatada väljas ja paljapäi õues käies tuleks enne magamaminekut juuksed õietolmust puhtaks loputada.

Kui teil on õietolmuallergia, siis:

· ärge suitsetage;
· vältige tolmust ja suitsust keskkonda, tugevaid lõhnu ja kemikaale;
· ärge võtke endale korterisse kodulooma või lindu;
· ärge minge külla kodusse, kus on loomad või linnud;
· jälgige aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta;
· ärge minge ohtlikul perioodil heinamaale ega metsa;
· keelduge tegemast heinatööd ja ärge magage heintel;
· niitke maja ümbrusest enne õitsmist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts);
· ärge tooge tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugeva lõhnaga lilli;
· kui võimalik, viibige suvel palju mere ja järve ääres, kus on vähem õietolmu;
· tuulutage tuba varahommikul, mil õhus on vähem õietolmu;
· ärge kuivatage allergeeni tolmlemise perioodil õues pesu.

Heinapalavik vajab ravi seni, kuni nähud püsivad. Kuidas seda ravitakse?
-Antihistamiinid (suukaudsed ravimid)
-Ninapihustid
-Steroidsed ninapihustid või inhalaatorid
-Vaktsiinid

Hea teada: Eesti Allergialiidu infotelefon on 5069896!
(Allikad: valgamaalane.ee, kliinikum.ee, maaleht.ee, Pere Terviseentsüklopeedia)

/Toimetas: Maily Kivilo/