Me oleme inetud

Ülim õnn on see, mis meie puudusi parandab ja meie vigu silub.
Johann Wolfgang von Goethe
 
Me oleme inetud. Inimesed lihtsalt on sellised. Ka teiste meelest kõige kaunim isend soovib eneses midagi muuta, alati on rahulolematuseks põhjust.

Kaaslaste kompilmente kuulatakse ülima mõnuga, kuid alati on kahtus, kas teised räägivad ikka tõtt. Iga pisimgi märk enesele tuttava peegelduse muutumisest on oht kaotada kogu saavutatud elu. Tülpimus, mida inimene enese keha suhtes tunneb, algab eneseteadvusest, inimese pidevaks jälgimisobjektiks on tema ise.
 
Narkissos imetles end kõikjal, olles veendunud oma kauniduses, soovis ta enesele veel ühe lähedase pilgu heita – ehk veevirvendus varjab ühtki mõra. Ta uppus ja leinapisarais ojad voolavad siiani teda igatsedes.
 
Niisamuti oleme meie tungimas ilu poole, kartes vananemist, surma või seksuaalset rahuldamatust. Meie tung ilu poole on vormunud ohejdamatuks ostukireks – pole ilus, siis osta enesele ilu. Me kõik ostame ja kedagi ei suuna reklaam vaid Ilu. Reklaam on kaasnähtus – kus liikus Narkissos, seal oli tema varje ja peegeldusi – kus liigub tänapäevane Ilu, seal on reklaam.

Sinu sõber

Esko Lehtme