ÄRA ELA üle enda võimete

Muutuste elluviimisega ei ole kunagi liiga hilja alustada

Arumäe rõhutab, et rahaline vabadus on võimalik igaühe jaoks. Küll aga võib see nõuda teistsuguseid teadmisi ja ka mõtteviis võib olla vastupidine varasemale.

Ta paneb südamele, et iga inimese tänane finantsolukord on seotud tema seniste uskumuste ja valikutega. Oluline on loobuda ohvrirollist. Meie rahaline seis sõltub ainult meist endast.

„Mitte kunagi ei ole liiga hilja muutuste elluviimisega alustamiseks. Tulemuslikum on, kui hakata seda tegema pigem nooremas kui vanemas eas,“ usub ta ja lisab, et tema ise alustas teadlikumat rahalist teekonda alles vanuses 30+.

Alusta isikliku finantsaruande loomisest

„Kõige esimene samm, millest rahalise vabaduse teekond võiks alata, on täpne ülevaade sinu hetke finantsseisust,“ soovitab Arumäe.

Meil ei ole võimalik ennast rikkaks säästa, vaid me peame tegelema enda sissetulekute kasvatamisega. „Tavaliselt on nii, et kui me käime tööl ja saame palka, siis kõige esimesena läheb osa meie sissetulekust võlgade katteks – kodulaen, autoliising jne. Kõik, mis üle jääb, on elamiseks. Kui ei ole selget süsteemi, siis ei pruugi väga palju kuu lõpuks üle jääda, et raha kõrvale panna,“ lisab ta.

Kui sissetulekud kasvavad, siis kipuvad kasvama ka kulutused. Arumäe koostas ka ise endale alustades isikliku finantsaruande ning kui taipas, et tema varade lahtris haigutab üks suur null, siis ta sai aru, et peab teadlikult hakkama rahatarkust õppima. See oli tema jaoks äratuskell. 

Mõtteviisi mõju meie tulemustele

„Muutuste protsess algab meie uskumuste tasandil. Selleta on väga raske tulemusi muuta,“ kirjeldab ta, kuidas tulemusteni jõuda. Kui uskumused on negatiivsed, siis on ka mõtted negatiivsed ning me ei astu samme muutuste poole.

Aga kui hakkame endasse uskuma ja vajalikke samme ellu viima, kajastub see ka positiivselt meie finantsaruandes. „See on peeglisse vaatamise koht – finantsaruanne annab päris hästi aimu, et kas me saame nendest asjadest aru või mitte,“ lisab ta.

Rikkus ja vaesus on samuti meie mõtteviis. See, kui palju raha meil hetkel pangaarvel on, ei näita seda, kas me oleme rikkad või vaesed. „Määrav on see, et kas meil on rikas mõtteviis, ehk me otsime erinevates olukordades lahendusi või meil on vaene mõtteviis, kus me paneme ennast ohvrirolli ja me pidevalt leiame vabandusi, miks me ei saa midagi teha,“ kirjeldab Arumäe. 

Kolm lahendust rahalistele negatiivsetele uskumustele

Arumäe toob välja kolm negatiivset uskumust seoses rahaasjadega ning võimalikud lahendused nendele uskumustele:

·       „Ma ei saa oma tänaseid kulutusi vähendada“ – tegu on ohvrirolliga. Süüdistatakse näiteks töökohta või keskkonda ja leitakse vabandusi, miks ei saa enda olukorda paremaks teha.

o   Lahendus: Ära ütle: „ma ei saa enda tänaseid kulutusi vähendada“, vaid küsi: „kuidas ma saan enda tänaseid kulutusi vähendada.“ Me suudame alati leida lahendusi. Küsi ka:„ miks ma peaksin enda tänaseid kulutusi vähendama?“ See aitab luua parema visiooni enda kaugema tuleviku osas.

·       „Kui kasutan laenu või järelmaksu, saan ostu endale kohe lubada“ - aga otsuse tegemisel lähtud, et su tänane finantsseis jääb sulle igaveseks. Eeldad, et su sissetulekud ja laenuintressid jäävad samaks ja ei mõtle sellele, et olukord võib muutuda tulevikus.

o   Lahendus: Tark on luua endale kõigepealt varad ja alles siis võtta kohustused. Päriselus toimime paraku vastupidiselt.

·       „Ma ei ole majandusinimene ja pean leidma endale lihtsalt kõrgema palgaga töökoha“ – finantsvabaduse valemis ei eksisteeri terminit palk. On investeeringutelt saadud tulud, mis katavad ära elamiskulud. Suurem palk ei vii meid automaatselt rahalise vabaduse poole, fookus on vaja suunata hoopis varade loomisele.