GOODNEWS PODCAST: Mai-Liis Kivistik annab nõu, kuidas looduse abil oma tervist toetada

GoodNews podcast’i kolmandas osas käis külas loodusterapeut, terviseedendaja, joogaõpetaja, teadlike treeningute juht, loodusravi eestkõneleja ja ettevõtja Mai-Liis Kivistik. Mai-Liis on lõpetanud tehnosuhtluse bakalaureuse eriala, käinud Portugalis Erasmuse raames vahetusõpilaseks, viinud läbi raamatuklubi, töötanud Mindvalleys ja proovinud kätt mitmetes ärides, aga taimede juurde jõudes jõudis ta lõpuks rahuni ja leidis oma hingetee.

Tegus naine, kes leidis oma hingetee taimede maailmas

Mai-Liis oli noorena kindel, et temast saab tantsija. Pärast keskkooli otsustas ta minna hoopis venna eeskujul õppima IT-d. Ülikooli ajal käis ta ka läbi Erasmuse Portugalis vahetusõpilaseks. Portugalist tagasi tulles lõi ta raamatuklubi.
Ta on kuulunud ka ettevõttesse Mindvalley, mis koondab üle maailma enesearenguga tegelevaid inimesi ja korraldas üritusi idufirmade maailmas.

Portugalist tagasi tulles oli Mai-Liisil tahtmine millegagi tegeleda, kuid vaja oli leida see õige ja südamelähedane: „Katsetasin kuni praeguseni erinevaid ärisid. Unistused on alati suured olnud, kuid oskan ka lõpetada, kui tunnen, et see ei täida 100% hinge.“ Lõpuks jõudis naine Herbaatika kooli, mis hakkas talle kohe meeldima ning kooli lõpetades, kaks aastat hiljem, otsustas ta taimede maailma teadmistega edasi tegutsema hakata.

Nüüdseks on tal bränd MaiWistik.

Mõtteid Mai-Liis Kivistikult elust:

Kõige rohkem viib mind edasi mõte, et kõik on suhteline.
Kui sa ei unista, sa ei tea kunagi, kuhu oled teel!
Ole iga päev parem versioon iseendast!
Elus on kõige tähtsam hetke nautimine. Kogemine selles hetkes, kus me parasjagu oleme. Keegi ei tea, mis homne toob.
Kui ma jagaks kogu aeg raskeid hetki, siis hakkaksid kõik mõtlema rasketele hetkedele ja nutaksid kaasa. See ei ole see energia, mida ma oma ellu tahaksin. Ma tahan positiivset. Mõtet, et sa saad hakkama!

Kontrolli enda tervist

Üks olulisemaid õppetunde Mai-Liisi elus on olnud terviseteema. Ta on ise kogenud terviseprobleeme. Ta on saanud elu jooksul kilpnäärme ületalituse diagnoosi ja kannatas ka ärevuse all. Mõlemat tervisehäda ignoreeris ta viimase hetkeni. Üheks intsidendiks oli roolis magama jäämine, mis oleks äärepealt lõppenud avariiga ning teisel juhul ületöötamine.

„Tegelesin üritustega, reisisin palju ning pinget oli samuti omajagu. Rahvusvahelisel tasandil üritusi korraldada on hoopis midagi muud – sa ei tea kunagi, kes on olulised lülid, kellele helistada, kelle poole pöörduda,“ kirjeldab Mai-Liis enda ärevaid aegasid. Tal on alati olnud pikk süütenöör. Ta ei lähe kunagi endast välja ning keerulistes olukordades suudab säilitada kainet mõistust. „Üks hetk aga tuli keegi mu laua juurde ja tundsin, et ma ei saa enam hingata. Mõtlesin, et nüüd tuleb võtta rahulikult ja mitte lasta paanikal tekkida – see läheb üle,“ kirjeldab ta enda ärevushäire sümptomeid.

Nõuanded külmetushaiguste korral

Praegu on külmetushaigused väga aktuaalsed. Mai-Liis andis taskuhäälingus nõu, kuidas toimida külmetushaiguste korral ja oma tervist looduse abil toetada.

Lihtsa peavalu korral soovitab Mai-Liis juua rohkelt vett: „Pool liitrit vähemalt ja minutitega on näha, kuidas valu leeveneb. Kui vesi ei aita, siis tuleks keeta teed angervaksast, kummelist ja raudrohust.“ Kõik eelnevalt nimetatud saab ilusti korjata ka Eestimaa loodusest.

Nohu ja köha puhul on soovitus panna ninna sibul või küüslauk. Viimase puhul tasub olla ettevaatlik, et ei kahjustaks limaskesta, kuna küüslauk on palju tugevam kui sibul. „Kui nina on katki või tundlik, siis pane parem sibul või küüslauk voodi kõrvale lahtilõigatuna ning hinga sisse,“ soovitab loodusterapeut. Lisaravina soovitab ta juurde juua teesid – külmetuse puhul on põhiline raudrohi. Köha puhul võib lisada nurmenukku, Islandi samblikut ja üheksavägiset.

Palaviku korral tuleks keha pigem hoida soojas, kuna keha tegeleb niigi sisemise võitlusega ja keha ülesse soojendamine on lisa energia kulutamine. „Haigusega sokid jalga, palavikuga magamine, mitte sarjade vaatamine aja arvutis töö tegemine,“ lisab Mai-Liis.

Lihtsalt väsimuse puhul soovitab ta samuti magada ja mitte tarbida üleliigselt kohvi. „Kohv on number üks mürgitatud taim ja selle peale tihti ei mõelda. Enamik söögikohti ja kontoreid kasutavad selliseid tavalisi kohviubasid, mis tähendab, et manustad endale igapäevaselt toksiine,“ hoiatab Mai-Liis ja soovitab tavakohvioad vahetada mahetoodete vastu. Samuti ei tasuks kohviga liialdada ning jälgida tarbimist: „Kui väsime ära, siis võtame kohe tassi kohvi, aga selle võiks asendada tassi kangema piparmünditeega või fermenteeritud põdrakanepiga.“

Ravimtaimed, mis võiks kõigil kodus olla

Külmetushaiguste puhul saime juba teada, et raudrohi peaks kõigil kodus esindatud olema. Naistele soovitab Mai-Liis angervaksa ja meestele põdrakanepit. Lisaks kummel, sidrun, meliss ja piparmünt. Kasutada saab isegi umbrohtu – võilill, kortsleht, teeleht, naat ja nõges on ühed populaarsemad näited, mida saab kasvõi enda maakodu hoovist korjata ja kuivatada. Pole isegi mingeid erilisi seadmeid ega oskusi vaja, lihtsalt kuiva õhu käes viis päeva kuivatamist ning edasi pudeneb taim sõrmede vahel ilusti teeks.

KUULA SAADET!