Mida teha ärevusest vabanemiseks? Praktiline harjutus, mis aitab vaigistada meelt

Muutuse esimene samm on märkamine

Enesearengu teejuht Tiit Trofimov kirjutab oma raamatus „Lõpp on algus. Julgus elada iseendana,“ et oma seisundi parandamisel on esimeseks sammuks keha lõdvestamine. Ta soovitab pinges keha lõdvestada, nii paraneb jõudsate sammudega su elukvaliteet ja ärevust jääb vähemaks. Ta räägib, et heaks nipiks on kirjutada märkmepaberile väikese lõdvestumise meeldetuletuse, ja kinnitada see arvutiekraani või vannitoapeegli külge. Vaikselt hakkad märkama, et sa hoiad ennast pidevalt pinges, väga harva, kui tunned ennast meeldetuletust lugedes täiesti vabalt. Muutuse esimene samm on Tiidu sõnul aga märkamine. Edasi saad ennast järjest rohkem ka pingeolukordades või ärev olles teadlikult lõdvestada.

Üks paremaid lõdvestumise harjutusi ja meditatsiooni õpetajaid on Tiidu jaoks olnud ka külm vesi. Ta võib lausa öelda, et see on toonud temasse täiesti uue teadlikkuse. „Külmas vees ei saa mõelda sellele, mida sa homme teed või mis eile juhtus, ainus võimalus on keha lõdvaks lasta, kohal olla ja vaadelda, mis su sees toimub. Peale lõdvestamise parandab külm vesi veresoonkonna ja lümfisüsteemi tööd, kiirendab ainevahetust ja aitab sul hirmudest läbi minna,“ selgitab Tiit ja toonitab, et külma veega ei tasuks siiski liiale minna – see pole võistlus, kus võidab see, kes kõige kauem külmaveekraani all seista suudab. Eesmärk on lõdvestuma õppimine. „Alusta kas või poolest minutist, juba see on hea õpetaja,“ soovitab ta.

Kui külm vesi on lõdvestumise ja vaatlemise selgeks õpetanud, saad Tiidu sõnul neid ka oma igapäevaelus rakendada. Ebameeldivat emotsiooni või ärevust tundes proovi seda tunnet kõrvalt vaadata. Mõtle selle peale, kui lihtne sul on oma sõbra elu erapooletult, ilma emotsioonideta vaadelda. Sa näed korduvaid mustreid, oskad talle need lahti seletada ja teda aidata. Proovi samamoodi suhtuda ka enda olukorda. Lõdvestu ja mõtle, et kõik, mis praegu juhtub, on okei, kõik emotsioonid on lubatud, sa lihtsalt vaatled neid. Nüüd oskad juba iseendale nagu parimale sõbrale nõu anda. Kui sa lõdvestumise ära õpid, näed, kui palju hakkab su keha muutuma ja vaim tervenema.

Suurepärane rahustaja ja lõdvestaja on ka niisama looduses viibimine, ilma külma vette minemata. Ükskõik, kas lähed metsa, randa või rabasse, mine sinna üksinda ja jäta telefon koju või autosse. Proovi võimalikult palju kohal olla, märgata puid, lilli, linde ja loomi, ning sa hakkad tundma võimsat loodusega üks olemise tunnet. Veidi aja pärast märkad, et su õlad ei ole enam pinges, sa kõnnid lõdvestunult ja sirge seljaga.

Lõpetuseks jagab Tiit ka harjutust, kuidas oma meelt vaigistada. Tee nii:

• Leia endale aeg ja koht, kus sa saad rahulikult, ilma segajateta üksi olla.
• Lükka telefonil hääl maha ja istu toolile või heida pikali. Rätsepaistes ei ole vaja istuda. Kui tahad, siis võid, aga see pole tegelikult oluline.
• Lõdvesta keha ja hinga mõned korrad sügavalt sisse ja välja.
• Tunneta, kas su õlad, kõhulihased, kael ja käed on vabad, lase ka lõug ja näolihased lõdvaks. Juba see peaks sinu meeli rahustama.
• Edasi hinga tavapäraselt ja tunneta, kuidas õhk ninast sisse-välja ja kõht üles-alla liigub.
• Taju, mis tunded su kehas on. Kas kusagil on ebamugavust, kas saad näiteks õlad või näolihased veelgi lõdvemaks lasta?
• Kui mõte läheb uitama, märka seda ja hakka uuesti hingamist jälgima.
• Tee seda alguses iga päev kümme minutit, ja varsti hakkad tulemusi nägema. Tõenäoliselt sa ei ole enam nii ärev, su meel on rahulikum ja sa ärritud vähem.