NIPID ja nõuanded kogenud psühholoogilt: kuidas tulla toime sügismasendusega?

Foto
Foto: Karen Härms

Sügismasendus võib tabada ootamatult ning nagu teisi vaimse tervise ja heaoluga seotud teemasid ei tohi ka seda alahinnata. Psühholoogidki kõnelevad üha enam hooajalisest depressioonist, millel on harilikule depressioonile sarnased sümptomid, näiteks nagu lootusetuse tunne, väsimus, energiataseme langus, muutused isus jms. Sügismasenduse teket põhjendatakse mitmeti, levinud on seda seostada vähese D-vitamiini, aga ka serotoniini langusega organismis.

Ent mida siis teha, kui sügiskaamos võtab võimust? Häid nõuandeid jagab staažikas psühholoog ja terapeut Toivo Niiberg oma raamatus „Ela ja küsi!“. 

1. Vähenda koduste vahenditega talvist valgusevaegust. Just vähest valgust ehk loodusliku, elava tule puudumist peetakse talveväsimuse peamiseks põhjustajaks. Seda saab leevendada lisavalgusallikate kasutamisega – sea ilus küünal söögilauale, elutuppa, miks ka mitte arvuti või televiisori kõrvale. Kui kodus on kamin, siis naudi kindlasti kaminatuld. Otsi üles vanad petrooleumilambid, mis on lisaks valgusallikale ka stiilsed sisekujunduselemendid. Kasuta nii palju kui võimalik ära looduslikku päevavalgust ehk tee päeval kas või lühikesi jalutuskäike, grilli ja tšilli ka õues. Võimalusel kasuta valgusteraapiat ja hangi koju loodusliku valgusspektriga ravilamp.

2. Muuda oma mõtte- ja elustiili. Meie mõtted kipuvad paraku olema rohkem kaldu negatiivse poole, halvemal juhul ketramegi peas ainult destruktiivseid mõtteid, mis ei loo head enesetunnet. Kui tunned, et (halb) stress hakkab juba võimust võtma, siis püüa ennast võtta sellisena, nagu oled, ja veidike paremanagi. Loe läbi mõni nõuanderaamat tervislikust toitumisest, unest, suhtlemisest, enesekehtestamisest. Hakka tegema mõõdukat füüsilist trenni; mõistust turguta ristsõnade lahendamise, võõrkeele õppimise või enesetäiendamisega. Veeda rohkem aega oma lähedaste ja sõpradega. Sea endale uusi sihte ja püüdle nende poole.

3. Võta endale lemmikloom. Niiberg toob iseäranis esile kasside teraapilise mõju. Tema sõnul vähendab kass lemmikloomana stressi ja pikendab inimese eluiga. Näiteks on tõestatud, et kui depressioonis inimene suhtleb kassiga, on tal paremad väljavaated paranemiseks. Samuti on tõestust leidnud kasside ravivõime kõrgvererõhutõve haigetel ja südamehaiguste korral. Kassid aitavad meid elada õnnelikumalt, tervemalt ja täisväärtuslikumalt kogu elu jooksul. Kassi rütmiline nurrumine aitab lõdvestada lihaseid, ärevus väheneb, hingamine muutub aeglasemaks, vererõhk normaliseerub.

5. Sea sisse akvaarium. Vaadates akvaariumikalu, vähenevad negatiivsed pinged. Teaduslikult on tõestatud, et selline raviefekt on eriti tajutav neurooside ja depressiooni korral. Akvaariumi rahustavat toimet on patsientidel võimalik märgata juba 15 minuti pärast. Rahustava mõju tõttu pannakse akvaariume tihti ka hambaarstide ooteruumidesse. Vesi, looduslikud vormid, rohelised veetaimed ja värvid koos aeglaselt ujuvate ning toimetavate kaladega soosivad positiivset mõttetegevust ja heade ideede teket.

6. Soeta toalilli. Need aitavad arendada loomingulisi võimeid, mõjuvad hästi südamele ja veresoonkonnale ning füüsilisele, psüühilisele ja inimese energeetilisele seisundile üldiselt. Vaatlused on tõestanud, et taimed suurendavad loovat mõtlemist ka stressis ja füüsiliselt ning vaimselt kurnatud inimestel. Sealjuures pole vahet, kas ruumis on üks või mitu potilille, oluline on, kas ruumis on taimi või mitte. Toataimede kasutamine kontori- ja tootmisruumides suurendab uurimuste põhjal tunduvalt töö produktiivsust, parandab töödistsipliini ja vähendab töölt puudumist.

7. Kanna kollast. Emotsionaalsel tasandil on kollane hea värv meeleolu tõstmiseks ja depressiooni võitmiseks, kuna süstib meisse lootust ja optimismi. Kuna kollasega kaasneb rõõmsameelsus, lootus, aktiivsus, siis toniseerib see värv pessimistlikku inimest, tõstab eneseusku ja elujaatust. Kollane, nii nagu punanegi, annab jõudu melanhoolikule ja flegmaatikule, aidates vastu panna muredele ja süngetele mõtetele.

8. Naera! Naer on üks kiiremaid viise stressi ja pingete maandamiseks, positiivsusele lülitumiseks. On kindlaks tehtud, et juba väikseimgi naer on tervisele kasulik. Naer laiendab kapillaarseid veresooni, mille tulemusena paraneb kõigi rakkude vere- ja hapnikuvarustus, reeglina tugevnevad organismis toimuvad biokeemilised protsessid ja aktiviseerub ainevahetus. Seetõttu on naeru kõikidel aegadel loetud inimelu kõige tervislikumaks aspektiks.

9. Söö ja joo end õnnelikuks! Inimene söövat „silmadega“ ja sellepärast teevad teda rõõmsamaks juba värvilised, oskuslikult serveeritud ja kaunistatud road. Lisaks teevad õnnelikumaks muu hulgas järgmised toiduained.

  • Roheline tee – neil, kes joovad rohelist teed, on Jaapani teadlaste väitel 20% vähem stressi kui neil, kes seda ei pruugi.
  • Kohv – Harvardi ülikooli teadlased leidsid, et paar tassitäit            kohvi päevas leevendab depressiooni sümptomeid.
  • Tume šokolaad – tumedal šokolaadil on omadus vähendada organismis stressihormooni kortisooli mõju: päevas piisab vaid paarist suutäiest 70% kakaosisaldusega šokolaadist, et olla rahulikum ja õnnelikum.
  • Lõhe – sisaldab palju oomega-3 rasvhappeid, mis parandavad tuju ja vähendavad depressiooni.
  • Kreeka pähklid – sisaldavad arvestatavas koguses magneesiumi, mis aitab stressi leevendada ja ennetada. Sisaldades vähe süsivesikuid, ei tõsta nende söömine järsult ka veresuhkru taset.
  • Goji– ehk hariliku taralõnga marjad – sisaldavad looduslikult suurt hulka erinevaid kasulikke vitamiine ja 18 erinevat aminohapet, mis teevad neist eriti hea allika valkude saamiseks, lisaks leevendavad goji- marjad stressi ja ärevust ning tagavad parema une.