NIPINURK: KLIINILINE toitumisterapeut rääkis, miks kiirdieedid halvad on

Lisa kommentaar
NIPINURK: KLIINILINE toitumisterapeut rääkis, miks kiirdieedid halvad on
erakogu

Inimesed on oma loomuselt kärsitud ja ka kaalulangetamisel tahetakse näha kiireid tulemusi. Sagedasti võetakse ette lühiajalisi ja rangeid dieete.

Kliiniline toitumisterapeut ning Health Clinicu toitumiscoach Maarja Lember rõhutab, et kiirele kaalulangusele järgneb enamasti kaalutõus, mistõttu hakkab dieedi lõppedes kaal taas tõusma 75-90% dieedipidajatest. Sagedasti on inimene seejärel pettunud ja hakkab pidama uut kiiret kaalulangetusdieeti ning tekib nn ”jo-jo efekt”, millel on negatiivne mõju tervisele.

Ranged dieedid ja ”jo-jo efekt” on organismile koormav

Lember selgitab, et kui kaal langeb, langeb see nii rasvamassi kui ka lihasmassi arvelt. Kaalunumbri taastõusul suureneb aga tegelikult rohkem rasvamass. ”Seega pärast kaalulangus- ja kaalutõusutsüklit on kehakompositsioon muutunud – lihasmassi protsent on madalam ja rasvamassi protsent kõrgem, kuna on kaotatud rohkem lihasmassi ja kaalutõusuga tuleb rasvamassi juurde,” toob ta välja.

Kindlasti on paljud kuulnud, et lihas kulutab energiat rohkem kui rasvkude. Kui proportsionaalselt on rasva rohkem kui lihast, kulutab organism puhkeolekus vähem energiat. See on ka üks põhjus, mis raskendab soovitud kaalu säilitamist ja ka edasisi kaalulangetuse katseid. Lember soovitab antud kaalutsüklit vältida.

Olenevalt dieedi tüübist ja selle kestvusest võivad Lemberi sõnul tekkida ka toitainete vaegused. Samuti kui järgime dieeti, toitumiskava või toiduenergia kalkulaatori tulemusi, siis tegelikult eemaldume aina rohkem oma sisemisest nälja- ja küllastustundest. ”Kui dieet jääb katki või me enam kalkulaatorit ei kasuta, siis tekib tunne, et sööme liiga palju. Tegelikult ei taju me oma sisemist regulatsiooni, kuna oleme koguaeg oma nälja- ja täiskõhutunde suhtes järginud ettekirjutatud reegleid,” selgitab ta.

Põhjus, miks kaalulangetuses alla antakse

Murdumist tuleb Lemberi sõnul ikka ette. ”Kui igapäevaelu nõudmised muutuvad suuremaks, näiteks tööpäev on pikem, laps on haigestunud või alustame uuel töökohal, siis seda raskem on enda puhul jälgida soovitud muutuseid,” tõdeb ta.

Siinkohal on tähtis mõelda, mitut muutust korraga tehakse. Kui teha üks muutus korraga, siis tõenäosus eduks on 80%. Niipea kui teeme kaks muutust korraga, kukub tõenäosus 35 protsendile, aga kui muutuseid on juba kolm või rohkem, õnnestub ettevõtmine kõigest 5%-se tõenäosusega.

Kaalulangetuse puhul Lemberi sõnul mingisugust hõbekuuli ei ole – tuleb luua püsivad ja jätkusuutlikud muutused ning mitte järgida suurte piirangutega rangeid dieete või kavasid. Pigem peaks otsustama püsivalt, samm-sammu haaval eesmärkide suunas liikuda. ”Eks inimloomusest tulenevalt soovime ikka kiireid tulemusi, aga elustiili parendamises tasub olla ikka pikaajaliselt ja püsivalt sees,” soovitab ta.

Kindlale kaalunumbrile keskenduda ei tasuks

Lember ei soovita kaalu langetades fikseeruda kindlale kaalunumbrile, vaid vaadata laiemalt terviseseisundi, meeleolu ja füüsilise vastupidavuse paranemisi. ”Üldiselt on aeglane kaalulangus parem, sest organism suudab muutustega paremini kohaneda ja enamasti on ka kaalulangus püsivam.” Soovituslik kaalulangus on tema sõnul individuaalne, olenedes inimese algkaalust. Üldiselt on teoreetiline soovitus langetada kuni pool kilo nädalas.

Sarnased artiklid