VIDEO! Eduka tiimi aluseks on usaldus! Mats Soomre: usaldus tuleb otsusega paika panna

Inimestel peab ametialaselt olema eesmärk, miks nad kokku tulevad ja mida teevad

Kui kahetunnise vestluse jooksul ei suudeta jõuda otsusele, kas sa saad inimest usaldada, siis on Soomre sõnul midagi puudu. “Usaldamine on otsuse küsimus, aga seal peab olema ka ühine teadvustatud kandev idee – suurem põhjus, miks me koos tegutseme. Inimestel peab ametialaselt olema eesmärk, miks nad kokku tulevad ja mida teevad. Need peavad olema inimesed, kellega sa päriselt tahad pikka aega koos töötada. See aga viitab sellele, et inimeste valik peab olema väga põhjalik – mitte ainult kompetents, vaid ka väärtushinnangud. Lõpuks muutub määravaks  omavaheline suhestumine, mis saab alguse vastastikusest usaldamisest, ja inimeste tugevuste teadlik kombineerimine,” soovitab ta.

Mis on meeskonna kandev idee?

Soomre lausub, et paljudes organisatsioonides on väärtused, visioon ja missioonid – loomulikult on need kõik olulised, kui need on sisulised ja teadvustatud. Vaadata tuleks aga ka enda konkreetset meeskonda ning mõelda, miks just need inimesed on meeskonnas. Mis on meeskonna kandev idee? Mis on meie koos eksisteerimise suurem mõte? “Kui see on selge ja sellest saadakse ühtmoodi aru, siis tuleb vaadata ka inimeste valikukriteeriume ja motivatsiooni. Loomulikult on vaja oma ametit osata, aga see ei pruugi olla kõige määravam. Küsimus taandub valdavalt sellele, kas inimesed saavad rakendada tööl oma tugevusi? Olla need, kes nad tegelikult on? Kuidas on kaetud inimeste nõrgad küljed? Kas meeskond on tasakaalus nii, et kõik vajalikud tugevused on meeskonnas tervikuna olemas ja me oskame seda kasutada? Kui hästi me tegelikult teineteist tunneme?” soovitab Soomre mõelda. 

Tiim toimib siis, kui mõelda teiste peale

Soomre toob näitena välja skeptikud. Kui nüüd küsida inimestelt, kas skeptilisus on midagi positiivset või negatiivset, siis valdav osa ei vasta või hakkavad keerutama. Väga paljud leiavad, et skeptilisus on negatiivne. Teised arutlevad selle üle ning ütlevad, et skeptilisus võiks olla positiivne. Soomre sõnul viitab see sellele, et viimased ongi need skeptikud, kes näevad analüütilisest ratsionaalsest lähenemisest kasu tõusmas. “Olgem ausad, skeptilisus on positiivne omadus, aga me peame aru saama, mida see tähendab. Võrrelge skeptikut pessimistiga, kes on infot omamata kõigele emotsionaalselt vastu. Skeptik aga ei ole otseselt vastu, ta lihtsalt ei saa enne edasi liikuda, kui ei oma kogu infot ning pole teemast päriselt ja sisuliselt aru saanud,“ selgitab ta ja lisab, et kui muuta oma suhtumine skeptikute suunas positiivseks ja läheneda neile sobival moel, andes neile kõik faktid, informatsiooni, viited ja erinevad variandid ning mitte teha numbrit sellest, kui skeptik küsib otsekoheseid küsimusi, siis saadakse ratsionaalne, emotsioonivaba, analüütiline ja õiglane otsustaja. 

Soomre toob kokkuvõtteks välja, et kui meeskonnas mõtlevad inimesed ainult enda peale, siis tiim ei toimi. Kui mõelda aga teiste peale, siis hakkab toimima. „Siiski ei tohiks ka ennast ära unustada,“ leiab ta.  

VIDEO:

• Sisuturundus

Diivanid – kõik alates sellest kuidas valida kuni puhastuseni välja

• Sisuturundus

Ürituste korraldaja – võtmefiguur edukate sündmuste taga