Halb hingeõhk teeb tüli?

Ebameeldivat odööri võib suust tulla vahetevahel või halvemal juhul pidevalt, sõltuvalt sellest, mis haisu põhjuseks on ja seda nina krimpsutama panevat halvalõhnalist suulehka nimetatakse meditsiinis halitoosiks.

Suus elab teatavasti miljoneid baktereid, suurem osa neist keele tagumises otsas ning enamikul halva hingeõhu omanikest ongi needsamad bakterid leha tekitajaiks, sest soe ja niiske suusisemus on ju ideaalne bakterite kasvupaik.

Ent alati ei pruugigi põhjuseks olla kehv suuhügieen ega haigus, vaid lihtsalt mõne inimese hingeõhk tundub teistele ebameeldivam. Näiteks esimene hommikune haigutus, mis paiskab tuppa hingeõhku, millel pole enamasti just kõige meeldivam odöör, on põhjustatud magamise ajal suus toimunud muutustest. Nimelt, päeva jooksul „peseb“ sülg suusisemuse sinna kogunenud jääkidest ja „aroomidest“ puhtaks, ent öösel eritub sülge vähem. Suu muutub kuivaks ning surnud naharakud kleepuvad keele ja põskede külge ning kui bakterid toituvad neist rakujäänustest, tekibki vastik hais, mis sunnib sind armsamale hommikumusi andmist edasi lükkama.

Loomulikult on ebameeldiva hingeõhu tekkel veel teisigi põhjuseid, millele saad jälile stomatoloogi või nina-kõrva-kurguarstiga ja seda muidugi juhul, kui oled kindel oma eesrindlikus suuhügieenis ning arvad põhjuse peituvat muus kui hammastepesus. Sest näiteks võib puuvilja meenutav suulõhn viidata kontrolli alt väljunud diabeedi võimalusele ning uriinisarnane lehk aga neeruprobleemidele.

Kuid nagu juba mainitud, ei ole tihtilugu suuleha taga mõni tõsine haigus, vaid lihtsalt individuaalsete füsioloogiliste asjaolude kokku sattumine. Ja tegelikult saab ka ise lihtsaid võtteid kasutades nii mõndagi puhtama ja värskema hingeõhu nimel ära teha. Ehkki nii mõnigi soovitus võib näida väga elementaarne ja liiga lihtne, on kõige enesestmõistetavamaid asju ju vahel kasulik üle korrata:

• Kui võimalik, pese iga söömingu järel oma hambaid, keelt ja igemeid.
• Kasuta iga päev hambaniiti ja loputusvett.
• Külasta vähemalt kaks korda aastas hambaarsti – kontrollimise ja hammaste puhastamise eesmärgil.
• Joo päeva jooksul piisavalt palju puhast vett, et su keha saaks toota vajaliku koguse sülge. Võid aeg-ajalt ka niisama suud veega loputada eemaldamaks toidujäänuseid.
• Jälgi oma kõnelemist: kui see on pidev ja kiire, vajad ka enam vett sülje taasloomeks.

On ka teisi võimalusi halva suuleha ja ka hambakatu ennetamiseks. Näiteks tarvitada regulaarselt suhkruvaba närimiskummi või suupastille. Võid söögipauside ajal närida näiteks toorest porgandit või sellerit, mis aitavad ka ebameeldivat odööri kinni püüda. Need on vanad rahvameditsiinivõtted, aga töötavad endiselt!
Head haisupeletajad on ka kõik tsitruselised puuviljad – apelsinid, sidrunid ja laimid. Nad toovad suhu sülje tekkeks vajalikku niiskust ning puhastavad samas suuõõnt tänu oma sidrunhapetele ja ensüümidele. Veel võib proovida leha varjutamiseks soodaveega suu loputamist, sest küpsetussoodas olev naatrium aitab elimineerida hammaste ja keele vahel olevaid baktereid.

Kasuta puhta ja värske hingeõhu saamiseks ka keelekaabitsat, mida võid leida tervisekauplustest või ka mõningate hambaharjapeade tagakülgedelt. Kui soovid, võid ka tavalise hambraharjaga oma keelt puhastada. Tee seda iga hambapesu ajal, kuid ole keelega õrn ning hell.

Hoia ka oma ninaõõs puhas, sest vahel võib sülg valguda ninaneelu ning koguneda aja jooksul ninaõõnde. Rahvameditsiin soovitab ninaõõnsuse puhastamiseks soolvett sisse nuusata. Ära soolvett (näiteks puhastatud merevett) alla neela vaid sülita välja.

Vältimaks einestamisejärgset halba hingeõhku, võta enne sööma asumist üks teelusikatäis õunasiidriäädikat. Kui jood hommikul esimese joogina kohvi asemel hoopis kummeliteed, võid kallimale julgelt musi anda, sest – su hingeõhk ei haise.

/Liis Bekker/