Kuidas ennast maksma panna?

Igaüks tahab, et tema vajadustega arvestatakse ja teda austatakse. Oma vajaduste eest püütakse seista mitmel moel. Mõnikord isegi jõuga, teiste tõde jalge alla tallates. Või vastupidi- lihtsalt alistudes tugevamale. Vahel proovitakse ka kaeblemisega saada seda, mida tahetakse. Kuidas aga edukalt seista enda eest ja saada seda mida soovid, kahjustamata seejuures teiste õigusi ja huve?

Katrin Niit

katrin@buduaar.ee

Kuidas ennast maksma panna?

Igaüks tahab, et tema vajadustega arvestatakse ja teda austatakse. Oma vajaduste eest püütakse seista mitmel moel. Mõnikord isegi jõuga, teiste tõde jalge alla tallates. Või vastupidi- lihtsalt alistudes tugevamale. Vahel proovitakse ka kaeblemisega saada seda, mida tahetakse. Kuidas aga edukalt seista enda eest ja saada seda mida soovid, kahjustamata seejuures teiste õigusi ja huve?

Oskust kaitsta oma õigusi ning väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove, kahjustamata seejuures teiste õigusi ja huve, nimetatakse enesekehtestamiseks.
Enesekehtestamine on õpitav sotsiaalse käitumise stiil. Nii nagu ka agressiivne ja passiivne käitumine. Kasutame kõiki neid stiile oma igapäevaelus. Lastega oleme põhiliselt kehtestavad, kuid mitte alati. Agressiivsed oleme siis, kui keegi tahab meid kuidagi kahjustada (kindlasti siis, kui meie elu või vara kallale kiputakse), passiivsed siis ,kui keegi meile näiteks epistlit loeb või oleme millegi vastu eksinud (liikluspolitseinik tabab kihutamiselt jne).
Kuid on ka inimesi, kes kasutavadki põhiliselt ühte neist stiilidest erinevates olukordades.
Vaatame neid stiile lähemalt, et paremini mõista, kuidas oleks kõige õigem toimida.

Kolm põhilist suhtlusstiili

Alistuv stiil
Alistuvalt suhtleja ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid kaudselt, näiteks kulmukortsutamine, nutt võis sosin. Või hoiab oma arvamuse ja soovid üldse enda teada. Alistuja hääl on nõrk ja ebaselge, jutt kahtlev ja ebalev. Teiste vajadusi peab ta enda omadest tähtsamaks ja püüab ennast teiste järgi kohandada. Sellise inimese kohta öeldakse, et tal puudub oma arvamus. Kuid samas võib ta solvuda kui tema soove silmist ei loeta. Kriitikat võtab väga hinge.
Selline inimene ei saa enamasti seda, mida vajab. Teda on kerge ära kasutada. Samas tema peale eriti ei loodeta ka – ta ei suuda vastutada, on selleks liiga nõrk ja kahtlev. Tema ebakindlus ja abitus väsitavad ja tekitavad rahulolematust. Tema soovidest ei tehta lõpuks väljagi. Tagajärjeks on pahur olek, hädaldamine ja kaeblemine.

Agressiivne stiil
Agressiivse stiili kasutaja oskab hästi oma tundeid, soove ja mõtteid väljendada, kuid sageli teeb ta seda teiste õiguste ja tunnete kulul. Sarkasm ja naljatlevate nähvamistega alandamine on tema igapäevastiil. Kui ta oma tahtmist ei saa, asub rünnakule. Kasutab süüdistusi „sina alati“ ja „sa mitte kunagi“ ning kirjeldusi millest ei jää kahtlustki, et sel inimesel on alati õigus. Ta ei küsi teiste arvamusi ja soove, vaid otsustab teiste eest ära, mida nad vajavad. Ei talu kriitikat.
Selline inimene tavaliselt saab oma  tahtmist. Kuid tema tegemisi saadavad konfliktid, teda kardetakse ega sallita. Külvates vihkamist, tekitades hirmu ja pahameelt kogub ta palju vaenlasi, sealhulgas ka oma lähedaste hulgas. Agressiivset tegelast ümbritsevad valed ja kättemaks. Pidev valvelolek kurnab ja see asendub jõuetusega, võõrandumise, üksinduse ja paranoilisusega. Tema lähedased tunnevad end mahasurutu ja alandatuna. Agressiivne suhtleja laastab oma suhtekeskkonda ja närbub ise.

Kehtestav stiil
Enese eest seista suutev isik käitub enesekindlalt ja rahulikult. Ta teab oma õigusi, kuid arvestab ka teiste omadega. Kehtestav suhtleja ütleb otse välja, mida tunneb, mõtleb ja soovib. Räägib rahulikult ja kindlalt. Samas ta ka kuulab tähelepanelikult teist inimest ja on avatud läbirääkimistele ja kompromissidele. On võimeline esitama otsekoheseid palveid ja ütlema „ei“. Oskab teha komplimente ja neid vastu võtta. Oskab taluda kriitikat ilma vihaseks saamata. Teeb ise oma valikud ja suudab nende eest seista.
Kehtestamine tuleb paremini välja neil, kes on üldiselt rahul nii iseenda kui oma eluga. Enesekehtestaja armastab end vigadest hoolimata ja voorusi ülistamata. Ta kohaneb kiiresti uute oludega. Saavutab tavaliselt oma eesmärgi, kuid on valmis seda ka muutma. Ta keskendub pigem pikajalisele koostööle kui ajutisele üleolekule.
Tänu headele, sügavuti arenevate suhete loomisoskusele on temaga hea ja kerge koos olla ja asju ajada.

Kas tuleb tuttav ette? Igaühel meist on tuttavaid, kes on võimukad ja agressiivsed, kompromissitud ja ebasümpaatsed. Või on meil tuttavaid-lähedasi, kes on väga head, ärritavalt head, alistuvad ja kõigega nõus, samas hädaldavad ja kurvameelsed.
Ja kõigil meil on mõned eriti lähedased ja kallid inimesed, kellega on uskumatult hea koos olla – täpselt nii nagu me oleme, ilma, et peaks ennast teise järgi kohandama ja oma soove eirama. Sellised inimesed on  kehtestavad – loomulikud ja vabad, julged ja avameelsed, kirglikud ja sarmikad.

Miks kasutadada kehtestavat stiili?
• enesekehtestamine tõstab enseväärikust
• soodustab täisväärtuslike suhete tekkimist
• kehtestamine aitab end paremini tunda ja teistel on parem meiega koos olla
• kõige rikastavamad ja terviklikumad inimsuhted on just kahe kehtestava inimese vahel
• terve ja vastastikune vajaduste rahuldamine saab toimuda kahe kehtestava inimese vahel
• kaunimad abielud, sõprussidemed ja vanema ja lapse suhted on kehtestava elu vili
• kehtestav inimene ei karda, et teised võivad teda haavata või kontrollida
• Saad olla sina ise!

Kuidas ennast kehtestada?
• Sirge selg ja kindel hoiak. Kindlust sisendav poos, selge ja aval pilk tagavad rahuliku enesekindluse.
• Tea oma õigusi. Sul on õigus:
o väärikale kohtlemisele
o oma tunnetele ja mõtetele ning nende väljendamisele
o saada seda, mille eest oled maksnud
o paluda seda, mida vajad
o öelda „ei“ ilma süüd tundmata
o teha vigu ja olla ebatäiuslik
o määrata ise oma eelistused
o olla kordumatu ja erinev
o olla vahel vihane nende peale, keda armastad
o mitte vabandada ja selgitada oma käitumist, kui sa seda ei taha.

Endaks aitab jääda oma õiguste kordamine ning usk endasse –  „oskan, suudan,  tulen  toime, saan hakkama“
• Väljenda ennast. Lühike ja selge kirjeldus olukorrast (ma arvan…) Tunnete väljendamine (ma tunnen…..) Oma soovide sõnastamine (ma tahan….)
• Tunnete sõnastamist alusta sõnaga mina. Kirjelda mida tunned, mitte ära süüdista!
• Väärtusta ennast ja partnerit. Ole avatud, aus, vastuvõtlik ja koostöövalmis. Naudi tunnustust ja jaga seda ise.
• Kriitikale reageeri loominguliselt. Pole olemas läbikukkumisi ja kasutut kriitikat. On tagasiside kuidas kellelegi oled mõjunud. Kuula kriitikat tähelepanelikult ja püüa leida, mida oma suhtlemises ja käitumises muuta, et soovitud tulemuseni jõuda. Ülekohtusele kriitikale vasta kohe, aga jaga tundeid, mitte ära vala viha teise peale välja.

Iga inimese elus on ka hetki, kui on targem järele anda (loe: olla alistuv). Teinekord on vaja jälle oma õigusi kaitsta (loe: olla agressiivne). Ühel päeval ajan oma rida. Teisel päeval jätan oma vajadused tahaplaanile ja kuulan teiste mured ära. Vahel olen alistuv, vahel agressiivne. Kuid enamikus olukordades, mis elus ette tulevad on kehtestav käitumine kõige sobivam, efektiivsem ja konstruktiivsem viis kaitsta oma isikuruumi ja rahuldada vajadusi.

Isegi kui enesekehtestamine ei anna soovitud tulemusi on see ikkagi kõige parem suhtlusviis. John Ruskin on öelnud selle kohta „Parem on auga kaotada kui alatult võita.“

Head enesekehtestamist!

Kasutatud kirjandus: R. Bolton „Igapäevaoskused“
       M. McKay „Suhtlemisoskused“