5 ÕPETUST, KUIDAS KASVATADA LAST nii, et ta poleks ära hellitatud

10 kommentaari
5 ÕPETUST, KUIDAS KASVATADA LAST nii, et ta poleks ära hellitatud

Oma lapsele on raske midagi keelata, ent kui nad saavad kõik, mida nad tahavad, kasvavad neist ära hellitatud lapsed, kelle eluväärtused on paigast ära. Kuidas kasvatada oma lapsukest nii, et ta oleks tänulik selle eest, mis tal on, et ta oleks õnnelik, tore ja abivalmis laps? See ei ole raske, kui sa tead, kuhu piir tõmmata ja kuidas talle õigeid eluväärtusi õpetada.

Oma lapsele on raske midagi keelata, ent kui nad saavad kõik, mida nad tahavad, kasvavad neist ärahellitatud lapsed, kelle eluväärtused on paigast ära. Kuidas kasvatada oma lapsukest nii, et ta oleks tänulik selle eest, mis tal on, et ta oleks õnnelik, tore ja abivalmis laps? See ei ole raske, kui sa tead, kuhu piir tõmmata ja kuidas talle õigeid eluväärtusi õpetada.

Allpool on välja toodud viis olulist õpetust, mis aitavad sul oma last kasvatada nii, et ta ei oleks ära hellitatud ega ülbe.

1. Õpeta oma lapsele selgeks, mida tähendab tahtmine ja vajamine.

Üks asi on midagi tahta, teine asi on aga see, kui meil midagi tõesti vaja on. Erinevaid asju võibki tahtma jääda ja sedasi ei saa isu kunagi täis. Kuid asju, mida meil tegelikult vaja läheb, on märksa vähem. Õpeta oma lapsele selgeks, mil moel need kaks asja erinevad. Kui te lähete poodi ja ta ulatab sulle mänguasja öeldes, et ta tahab seda, siis küsi, kas tal seda ka tõesti vaja on. Kui ta oskab vahet teha sellel, mida tähendab tahtmine ja vajamine, siis saab ta aru ka sellest, miks ta ei pea kõike poest saama. 

Oluline on õpetada lapsele ka seda, et ta õpiks olemasolevaid mänguasju hindama – mida vähem mänguasju, seda rohkem ta neile tähelepanu pöörab ja seda enam ta neid hoiab. Lapsel on vaja õppida selgeks, mida tähendab hoolimine ja hoidmine ning see võiks alguse saada mõnest erilisest mänguasjast. Selle asemel, et osta lapsele kõike, mida ta tahab, osta talle paar erilist asja, mis pakuvad talle rõõmu pikemaks ajaks kui paariks päevaks.

2. Annetage mänguasjad, millega ta ei mängi, heategevuseks.

Kui laps näeb, et on olemas lapsi, kellel ei ole kõike, mida nad tahavad ja kes on tänulikud ka üheainsa mänguasja eest, saab ta aru, et ka temal ei ole vaja lademetes mänguasju. Õpeta talle selgeks, et kui ta mõne mänguasjaga teatud aja jooksul kordagi ei mängi, siis te viite selle lastele, kes sellest rohkem rõõmu tunnevad. Tuleta seda talle meelde ka poes, kui ta uue mänguasjaga sinu juurde tuleb. Laps õpib sedasi mänguasju väärtustama ja tajub ka seda, et kõike ei pea alati saama. 

Mänguasjade annetamine õpetab lapsele andmise oskust ja ta õpib tundma, mida tähendab rõõm kinkimisest ja heateo tegemisest! Kadeduseuss võib pugeda iga lapse sisse, kuid sel moel saab seda ennetada. 

3. Selgita oma lapsele, et oma mänguasjadega ei tohi uhkustada.

Lapsed kipuvad teatud vanuses teineteise ees uhkustama asjadega, mis neil on ja see tekitab teistes lastes trotsi. Sel teemal tuleks lapsega ise rääkida ja talle ilusti selgeks teha, et asjadega uhkustamine ei ole ilus. Hea laps mängib koos teistega ja mänguasju jagatakse omavahel ning laenatakse. Selgita talle ka seda, et kõik lapsed on erilised ja et enda võrdlemine teistega ei ole õige. Iga laps on omamoodi ja teise lapse üle naerda ei tohi. Sõbralik olemine tähendab, et ta on hea laps. 

4. Jonnimine on märk halvast iseloomust.

Ükski laps ei taha olla paha ja nad ei olegi seda, kuid vahel võivad nad käituda halvasti ning jonnida. Jonn on lapse meetod saada seda, mida ta tahab. Kui lapsevanem annab jonnile järele, saab laps aru, et sel moel saabki ta alati seda, mida ta tahab. Sellisest käitumismustrist võib kasvada üsnagi ärahellitatud ja õnnetu laps. Selgita oma lapsele, et jonnimine on inetu iseloomujoon ja et head lapsed ei jonni. Hea laps küsib, kui ta midagi tahab, ja saab aru, kui vanem talle midagi selgitab ja õpetab. Heast lapsest kasvab õnnelik inimene. Kui lapsega asjalikult rääkida, siis saab ta aru. 

Veel üks põhjus, miks laps tihti jonnima võib kippuda, on tähelepanu puudus. Iga väikelaps vajab oma ema ja isa tähelepanu ja sellest ei tohiks neid mingil juhul ilma jätta. 

5. Õpeta lapsele, mida tähendab asjade väärtus.

Igal asjal siin elus on oma väärtus ja lapsele tuleb see lihtsate võtete abil selgeks teha. Õpeta talle, et kõike korraga ei ole võimalik saada, sest ükski asi ei ole tasuta. Kõik siin elus tuleb välja teenida – kui ta on väga hea laps ja koristab oma mängunurga ära või õpib voodit tegema, siis premeeri teda. Kui ta ajab piimaklaasi ümber, siis koristage see koos ära. Kui laps mõistab, et tal on võimalus asju välja teenida sellega, kui ta on kuulekas ja hea laps, siis täpselt seda ta ka teeb. Ka õppimisega saab samad reeglid kehtestada – head hinded tähendavad üllatust. Kui laps saab aga halva hinde, siis ei tohiks teda karistada, vaid pigem tuleb koos leida põhjus, miks ta halva hinde sai. Õppige koos rohkem, arutage asju. Kuula oma last ja selgita talle rahulikult ning lase tal küsida. Laps peab aru saama, et ei ole sellist asja nagu rumal küsimus. Kui laps ei julge küsida, mõjutab see tema elu ka edaspidi ja sugugi mitte heas mõttes.

Allikas: parentsociety.com

Toimetas: Karin Karu