KAS LAPS PIRTSUTAB TOIDUGA? Proovi seda!

KAS LAPS PIRTSUTAB TOIDUGA? Proovi seda!

Söömisel tuleb meeles pidada, et ka lõhn mängib väga suurt rolli. Laud on kaetud isuäratavate roogadega, kuid laps keeldub söömast. Kas tuleb tuttav ette? Parent Co. leht julgustab siinkohal võtma appi lapse lõhnataju. Toidu nuusutamisel võib siis olla positiivseid mõjusid.

Ära muretse

Pärast kümmet minutit kestnud ähvardamist ja hirmutamist võib olla väga raske last laua lähedale saada. Võta siis teistsugune lähenemisviis. Kui laps keeldub söömast, küsi ta käest vabalt: “Aga mis siis, kui sa vaid nuusutaksid toitu?”. Ära algata tüli, vaid tee rahumeelne ettepanek.

Madal lävi söömiseks

Nuusutamine ei ole söömine ning seetõttu see tehnika ka töötab. Nuusutamine on lihtne ja ei nõua palju energiat. Sageli keskenduvad vanemad vägisi lapse söötmisele, mis ei ole kuigi arukas. Nuusutamine on nagu soojendus söömisele. Laps aga ei tea seda, kuivõrd seotud nuusutamine söömisega tegelikult on.

Teadus nuusutamise taga

Uuringute kohaselt tuleb umbes 80 protsenti maitsest selle kaudu, mida me nuusutame. Teisisõnu, kui laps nuusutab toitu, on tal see peaaaegu juba suus. Maitsva toidu nuusutamine lisab ka sülje sekretsiooni. Nii valmistab keha ennast toidule ja söömisele ette. Ja kui sülge eritub rohkem, on suu toidu jaoks rohkem valmis ning näljane laps ei pirtsuta enam nii palju.

Pärast nuusutamist

Kui oled saanud lapse toitu nuusutama, küsi ta käest: “Mis sa arvad?”. Kui laps keeldub ka peale seda, täna teda nuusutamise eest ja jäta asi sinnapaika. Ära siis vihasta, kui laps ikka veel süüa ei taha. 

Kui aga laps midagi neutraalset ütleb või lausa positiivset, küsi: “Kuidas oleks, kui seda maitseksid?”. Juba üks suutäis on edu saavutamine. Laps võib üht toitu lausa 20 korda maitsta, enne kui see talle meeldima hakkab. Tavaliselt muutub olukord paremaks, kui laps saab kuueaastaseks, kuid see võib ka kauem kesta. Nuusutamine on siis üks viisidest, kuidas laps sööma saada.