AVAMEELSELT ORGASMIDEST

Bioloogia on siia osaliselt segatud küll, aga suurem kaal on kultuurilistel ja ühiskondlikel asjaoludel. Kehapilt, libustamine (slut-shaming), naise seksuaalsuse pisendamine, halva kvaliteediga pornograafiast tulenevad stereotüübid, arusaamad ja hoiakud – kõik need mängivad rolli. 2018. aastal avaldati orgasmile keskendunud uuring, milles küsitleti üle 58 000 ameeriklase. Tulemustest selgus, et mehed kogevad tõepoolest naistest enam orgasme. Ilmselt saaksime ka teistes lääneriikides orgasmilõhele viitavad tulemused. Ühtlasi toodi tulemustes välja, et orgasmilõhe valitseb ka naiste eneste vahel – enim kogesid orgasme lesbid (86% vahekordadest) ning valimist kõige vähem heteroseksuaalsed naised (65%). Uuringus selgitati ka välja, et orgasmide kogemise puhul peavad inimesed oluliseks suhtlust, turvatunnet, oma soovide väljendamist, võrdset partnerlust, mõistmist ja vastastikust partneriga arvestamist. Niisiis pole tegemist ainult bioloogilise nähtusega, vaid tähtis on ka sotsiaalne ja kultuuriline nüanss. Orgasmi käsitletakse erinevates valdkondades meditsiinist kunstini väga erinevalt. Kliitor on inimkehas ainus organ, millel ei ole ühtegi teist eesmärki peale seksuaalse naudingu. Küll aga ei peaks naised üksi pingutama, vaid muutuma peab üldine arusaam, et naiste seksuaalsus on sama oluline, tõeline ja mitmekesine nagu mehe oma, samas ei pea seda nähtusena üle müstifitseerima. Oluline on tunnistada, tunnustada ja kohelda võrdväärsena ning teada ka füsioloogiat. Väga paljud naised vajavad orgasmini jõudmiseks näiteks kliitori stimuleerimist, ka vaginaalsetes orgasmides on kliitoril oluline roll. Uroloogiaprofessor Helen O'Connelli ja tema kolleegide tehtud murrangulised teadustööd näitasid, et kliitor ei ole vaid väike tipp, mida on häbememokkade vahel näha, vaid palju suurem ja sügavam – see on inimkehas ainus organ, millel ei ole ühtegi teist eesmärki peale seksuaalse naudingu. Mida meie naistena saame teha, et meestele järele jõuda? Oleme naistena väga erinevad – kõigil on oma minapilt, ootused, vajadused ning kogemused. Oluline on tegeleda endas olevate piirangute ja tõketega, mis puudutavad seksuaalsust. Vaadelda iseennast, tunnetada ja anda endale luba olla need, kes oleme, mõistes, et ka seksuaalsusel on selles tähtis roll. Meil on terved põlvkonnad üles kasvanud hoiakutega, et naise seksuaalsus on seotud järglaste saamisega, aga mida põlvkond edasi, seda vabamalt sellesse suhtutakse. Mõistetakse, et naudingutel on seksuaalsuse kogemise ja väljendamise juures keskne koht. Naudingutel on seksuaalsuse kogemise ja väljendamise juures keskne koht. On väga tähtis silmas pidada, et nauding ei tähenda tingimata orgasmi, sest naudinguid kogevad inimesed väga erinevalt. Nauding on sekspositiivse lähenemise keskne teema üldises mõttes. Nauding sellest, kes ma olen ning mida mulle meeldib teha, vabadusest, tunnustatud olemisest, enesekehtestamisest. Nauding omada tähenduslikke ja toetavaid suhteid. „Meestele järele jõudmiseks“ on oluline võrdsus, sest orgasmilõhe ei vähene sooliselt ebavõrdses ühiskonnas. Võrdsus ei ole aga sama, mis ühetaolisus, vaid hoopis võrdne kohtlemine ja austus olenemata inimese soost või seksuaalsest sättumusest. Ilma võrdsuseta on keeruline olla tunnustatud ja tunnistatud seksuaalse olendina. Naistena saame olla solidaarsed ka teiste naistega – toetada nende õigust iseenda kogemusele ning mitte survestada olema või kogema üht kindlalt moodi. Kui paarisuhtes peituvad rohkemad orgasmid suurema intiimsuse taga, siis mis aitab vallalisi? Orgasmi kogemine ei eelda teise inimese olemasolu, sest tunneme iseennast kõige paremini ning orgasmi saab kogeda ka eneserahuldamise teel. Oluline on lõõgastus ning turvaline ja intiimsust toetav keskkond, aga ka kindel teadmine, et eneserahuldamine on igati normaalne nähtus olenemata inimese soost. On okei seda teha ja okei seda mitte teha. Oluline on inimese enda enesetunne. Suhtlus sekspartneriga on oluline nii suhtes olles kui vallalisena. Appi võib võtta ka erinevad sekslelud, mis enesearmastuse kogemust rikastavad. On kogemuskoolitajaid, kes soovitavad vältida vibraatoreid, kuna need „rikuvad loomuliku energia ning muudavad kliitori tundetuks”, ent jätaksin siin esoteerika kõrvale ja rõhuksin tõenduspõhisusele – see väide ei vasta tõele. On olemas väga erinevaid vibraatoreid ning igaüks leiab endale sobiva lelu. Tähtis on liikuda endale sobival moel ning tempos. Seks teise inimesega on tihti ka vallaliste elu osa ning leian, et suhtlus sekspartneriga on oluline nii suhtes olles kui vallalisena. Me ei ole harjunud naistena oma vajadusi väljendama ning meestekeskne maailmakord on seksuaalsuse ning naudingugi muutnud meestekeskseks. Tähtis on öelda, mis on meie jaoks oluline ning väljendada seda, mis meeldib, mis ei meeldi ja kust lähevad piirid. Saame teise inimese soove teada küsides ning enda soovidest teada anda neid väljendades. Kas peaksime rohkem väärtustama ka seksi, mis ei lõppe alati orgasmiga? Absoluutselt! Nagu peaksime väärtustama ja mõistma ka seda, kui keegi ei soovi üldse seksida, sest seks teise inimesega lihtsalt ei ole tema jaoks või seda, et inimeste ihad on väga erineval nivool. Oluline on sekspositiivne lähenemine ning mõistmine, et inimesed ongi erinevad. See, et minule meeldib ja sobib ühtmoodi, ei tähenda, et teised samamoodi arvavad. Keskendudes seksi ja seksuaalsete naudingute juures vaid orgasmile või väites, et hea seks on vaid orgasmiga seks, jõuame orgasmilõhest orgasmisurveni ning see pinge on justkui nõiaring, sest surve kogeda orgasmi ei võimaldagi lõõgastuda ega protsessi nautida. Mis on orgasmisurve ja miks peaksime seda vältima? Naiste naudinguid käsitletakse üha enam, aga kui nauding võrdsustatakse meedias orgasmiga ning pealkirjad ja tekstid väljendavad pidevalt orgasmi kui ülimat eesmärk, tunnevadki naised aina enam survet. Seksuaaltervise eksperdina ja naudinguentusiastina koolitan palju noori ja täiskasvanuid, antropoloogina uurin seksuaalsust ja sugu süvitsi ning kõnelen paljude naistega nende seksuaalsusest. Need valdkonnad on andnud pildi väga erinevatest kogemustest ja nägemustest. Paljud naised väljendavad oma vajadusi üha julgemalt, teised aga tunnevad kõige toimuva taustal survet olla seksuaalne ja kogeda naudinguid kindlal moel. Sellesse „normi” mittesobitumine tekitab tunde, et nendega on midagi lahti ning kogetu on poolik või nad ise on poolikud inimesed. Ei ole! Orgasmisurve tuleb teemaks ka siis, kui naise naudingut peetakse oluliseks, et tema (mees)partner end hästi tunneks – ja jälle oleme jõudnud sinna, kus naise seksuaalsus ja naudingud on olulised mehe pärast. Peame seda vältima, sest selline naudingute käsitlus ei ole naisi vabastav, vaid lihtsalt teistsugustesse raamidesse suruv. Jah, minu jaoks on oluline minu armsama nauding, kuid minu nauding ei ole oluline tema, vaid minu enda pärast. Samas ei ole orgasmisurvest vabad ka mehed, sest esinevad väga stereotüüpsed kehva porno jäetud arusaamad. Mees peab suutma kaua seksida ja kindlasti seksi lõpus ejakuleerima, see aga seab suure pinge alla ka mehed. Seks ja nauding on teekond. Instagramis tegutseb selline naiste seksuaalsust jõustav kogukond nagu Naked Love, kelle blogisse ka aeg-ajalt kirjutan. Seoses orgasmisurvega tegid nad Instagramis Eesti naistele üleskutse jagada oma kogemusi ning tulemused on päris nukrad. Vastajaid oli üle 300 ning paljud naised kirjutasid, et tunnevad survet saada väga palju orgasme, saada neid kindlal moel või seda, et kui teised saavad orgasme ja nemad ise ei saa, on järelikult midagi valesti. Enim tundsid naised orgasmisurvet läbi selle, et mees ei ole rahul, kui naine ei tule. Selline seksi eesmärgistatus muudab kogemuse pingeliseks ning pinge ise takistab lõõgastumist. Seks ja nauding on teekond. Orgasm on selle juures tore boonus. Äkki võikski seda nii võtta? Kuidas tänases maailmas enda seksuaalsuse ja soovidega rahu teha? Tunneme end naistena pidevalt valedena või ebatäiuslikena ning seda rahu on keeruline teha, kui väljastpoolt tulevad sõnumid rahu leidmist ei soodusta. Küll on vale meie noorus, vananemine, välimus ning lõpuks ka valikud. Välimus on alati elus muutuv ja ajutine, loeb seesmine kooskõla iseendaga. Seda on muidugi kerge öelda, kuid selleni jõudmine on keeruline, sest inimene on sotsiaalne olend ning ühiskond, kehtivad normid ning saadavad sõnumid määravad palju. Seetõttu peab paljude probleemidega tegelema laiemalt, mitte ainult üksikisiku tasandilt. Õpetused stiilis „leia endas rahu, ainult sina oled vastutav” on küll huvitavad, aga ei arvesta absoluutselt kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda ega inimpsüühika toimimist, mis minapilti ja enesehinnangut väga palju mõjutavad. See on ka põhjus, miks ühiskonna- ja kultuuriteadlased neid teemasid erinevate nurkade alt uurivad. Üks oluline teema on ka kehapositiivsus – erinevad kehad on õiged ja väärt lugupidavat kohtlemist ning kehahäbistamine peab lõppema. Paraku toetavad seda ühiskonnas levinud hoiakud, meediakuvand ideaalkehast ning pidev surve olla seksikas. Mida seksikus üldse tähendab? Sellele peaks (ja paraku annabki) hinnangu andma justkui keegi väljastpoolt, aga see peab muutuma. Kui tunneme end oma kehas hästi, on juba suur samm tehtud. Oluline on ka teada, et oleme seksuaalsete olenditena väga-väga erinevad. See, mis töötab ühe inimese puhul või ühes suhtes, ei pruugi sobida teisele inimesele või teise suhtesse. Ühtse normi puudumine ei muuda meid sobimatuteks. Oluline on, et meie tegevused tekitaksid meis hea tunde. Kui teeme seda koos teise inimesega, peab see ka temale sobima. Seksuaalseks tegevuseks on tähtis vastastikune vabatahtlik ja innukas nõusolek. Kui inimene ei tunne seksuaalset külgetõmmet teiste inimeste vastu, ei ole ka see ebanormaalsus, vaid üks seksuaalsuse spekter. Ja see kõik on elu mitmekesisuse loomulik osa.