Villu Parvet: mille eest võtta vastutust lähisuhtes

Mitte ühegi inimese puhul pole täpselt ära määratud see, mille pärast ja kui palju ta peab elus muretsema ja närveerima. Samuti ei ole kuidagi mehhaaniliselt paika pandud, mille eest inimene peab vastutama ja mille eest mitte. See kõik sõltub sellest, mida inimene ise teha otsustab.

Lähisuhe on seda kvaliteetsem ja tugevam, mida rohkem oma ajast viibivad selle osapooled rõõmsameelses ja rahulolevas seisundis. Ometi väga suur osa inimestest viib ennast pidevalt ise närvilisse, vihasesse ja kurba olekusse. Tihti ongi see ära määratud sisemise vastutuse võtmisega selle eest, mis inimese lähisuhtes toimub. Järgnevalt on ära toodud mõned soovitused, mis on aidanud mitmetel inimestel lihtsalt iseendaga ja oma suhtega paremini hakkama saada.

Vastuta enda tegude eest. Iga sündmus, mis inimese elus aset leiab, on tavaliselt suuremal või väiksemal määral ikkagi seotud sellega, mida inimene tegi või tegemata jättis. Inimene saab sellest lihtsasti aru, kui küsib oma peas „Miks see nii juhtus?“ ning loetleb enesele seejärel põhjuseid. Kõik  põhjustest liigituvad kas inimese kontrolli all olevateks asjadeks või selleks, mille üle inimesel kontroll puudub. Just see, kui suur osa põhjustest tundub inimesele olevat tema kontrolli all, määrabki ära võimekuse võtta vastutus oma elus toimuva eest.

Näiteks, kui naine mehe maha jätab ja mees küsib endalt „Miks see nii juhtus?“, siis pole olemas absoluutset tõde. Küll aga saab mees vaadata, kui suur osa põhjustest, mis tema meelest juhtunu kaasa tõid, on tema enese kontrolli all. Kui näiteks valdav enamik põhjustest sõltuvad mehest endast, siis ta tunnetab suurt isiklikku vastutust ning tavaliselt saab ka tegutseda, et olukorda muuta. Kui ta tajub aga oma peas, et juhtunu põhjustest praktiliselt kõik (või vahel ka kõik) on tingitud välistest teguritest ja asjaoludest, siis ta ei hakkagi tegutsema, kuna „ta ei saaks niikuinii midagi muuta“.

Eriti puudutab see vastutuse võtmist otseselt enda tegude eest seoses partneri heaolu puudutava käitumisega. Näiteks olen korduvalt kuulnud, kuidas mehed räägivad, et nad „ei saanud midagi teha“, kui petsid oma partnerit lihtsalt mingi väga ilusa naisega. Nad toovad välja väga erinevaid põhjusi, miks see nii juhtus, näiteks: „ei uskunud, et oma naine teada saab“, „olin purjus“, „teine naine oli pealetükkiv“, „keegi ei näinud“, „naisel olid suured rinnad“, „kõik ütlesid, et loomulikult tee seda“ jne.

Säärases olukorras ei võtagi mees vastutust oma teo eest ning lükkab vastutuse oma peas väliskeskkonnale, teistele inimestele ja asjaoludele. Miinuseks on see, et sarnane mehhaanika võib tulevikus lihtsasti korduda. Kuna mees vastutust ei võta, saabki ta sarnastesse olukordadesse „sattuda“. Mis on eelneva loo moraal? Oma tegude eest tuleb võtta vastutus ning näha oma osalust toimunus. Vastasel juhul kaob inimesel lihtsalt ära kontroll oma elu üle.

Enamasti saab inimene mõjutada oma tulevikku rohkem kui algselt arvab. Nii mõeldes omandab inimene tunduvalt enam võimalusi, et suhtekriise üleüldse vältida. Kui inimene võtab suuremal määral vastutuse, siis ta tegutseb tavaliselt loovamalt ja on julgem, sest saab aru, et tema tulevik on tema enda kätes.

Ära muretse mineviku pärast. Igal asjal kaks külge. Vastutuse võtmine on väga hea, kuid seda ikkagi asjade puhul, millele inimesel on mõju. Paradoksaalsel kombel on levinud ka see, et mitmed inimesed, kes oma tuleviku tegude eest mõõdukalt vastutust võtavad, kalduvad „vastutama oma mineviku eest“.

Meil ei ole võimalik minevikust toimunut muuta. Saame sellest küll järeldusi teha ja õppida, kuid sündmuste teisel kujul elamine ei ole kahjuks võimalik. Vähemalt seni, kuni mingit toimivat ajamasinat ei leiutata. Seetõttu ongi mineviku pärast muretsemine ja vastutuse võtmine asjade eest, mis toimusid ammu, tegelikult väga kahjulik.

Lisaks minevikule on veel asju, mille üle inimesel reeglina puudub kontroll, näiteks teiste inimeste mõtted ja käitumine, ilm, päritolu, üldine majandusolukord, kliima, vananemine, oma pikkus, vanemate vead, partneri minevik jne. Hakates muretsema oma mineviku ja teiste asjade pärast, mida niikuinii muuta ei saa, tekib inimesel lihtsalt ärevus ning kahjulik stress. Mida rohkem inimene aktiivselt põeb, kahetseb  ja läbi elab minevikus toimunut negatiivset, seda keerukamaks muudab ta elu nii iseenda kui oma partneri jaoks tänasel päeval.

Seega tasub alati mõelda sellele, kas ja mis määral on sind või partnerit puudutav ka erapooletult hinnates üldse sinu kontrolli all. Ainuüksi see, kui inimene otsustab oma mineviku pärast mitte pidevalt muretseda ning keskendub sellele, kuidas tulevikus parem olla, muudab tema seisundi märksa paremaks ja rahulikumaks.

Saavuta kontroll oma tunnete üle. Me ei saa kontrollida teiste inimeste tundeid, mõtteid või väljaütlemisi, küll aga saame seda teha enese puhul. Just oma enda tunnete eest vastutuse võtmine lähisuhtes annab meile võimaluse suhte kvaliteeti oluliselt parandada. Oma tunnete (ja seeläbi meeleolu) juhtimine ei ole alati lihtne, kuid sõltub ikkagi sinust.

Sinu tunded on reaktsioon väliskeskkonnas toimuvale ning selle reaktsiooni kvaliteet sõltub sellest, kuidas oled harjunud mõtlema. Väga suurel määral tuleneb see sellest, mida inimene endale oma peas ja selle tulemusena avalikult ütleb. Näiteks võib naine oma partnerile öelda: „Sa ajasid mu närvi ja panid nutma“. Sõnastus, mis sisaldab vastutuse võtmist tunnete eest, oleks näiteks: „Ma ärritusin ja valisin nutta“. Just selle läbi, kuidas inimene paarisuhtes enese kohta käivat sõnastab, saab teha järeldusi tema võimekuse kohta vastutada oma tunnete eest.

Kokkuvõttes võib öelda, et enamasti inimesed ei võta piisavalt vastutust oma tegude ja tunnete eest ning seda tasub püüda rohkem teha. On kasulik mõelda ka sellele, kuidas tulevikus saabuv on sinuga seotud või vähemalt sinu mõtlemise ja tegude poolt mõjutatud. See annab vabaduse ja loovuse tegutsemiseks.

Samuti tuleb olla väga kriitiline selle suhtes, mille pärast pidevalt muretsed. Liigne vastutuse võtmine (näiteks see, kui inimene arvab, et olukorrad on täielikul tema kontrolli all) või muretsemine asjade pärast, mida ilmselgelt muuta ei saa, toob kaasa lihtsalt väga palju põhjendamatut lisa-muretsemist ja närvipinget.

Mida vähem tegeleb inimene mõttetu muretsemisega, seda rohkem saab ta suunata oma aega, energiat ja vastutust asjadele, mis ka tegelikult temast sõltuvad. Nii saab näiteks keskenduda sellele, kuidas ise olla paremas meeleolus ning mõistvam partneri tunnete suhtes, kuidas asjadele mitte üle reageerida ning püüda partnerit aidata ka siis, kui ta on sisemistel põhjustel vihane, kurb või ärritunud. Vastutades oma tuleviku, otsuste ja tunnete eest ning seda partnerile näidates, saad reeglina parandada oluliselt ka suhte kvaliteeti.

Buduaarile Villu Parvet

PS! Kas oled juba lugenud Villu menukat suhteõpikut naistele "Seks, vein ja kutsikad?"