Paanikahäire: Uus haigus, mis ründab karjäärinaisi

46 kommentaari

Sa tunned hirmu ja ärevust, aga ei teagi päris täpselt, mida sa kardad. Sa vist kardad hulluks minna, kardad kaotada kontrolli enese üle ja võib olla kardad ka surma. Kuid see pole kõige hullem- sinu argipäevi saadavad reaalsed märgid, et kõik pole korras- sind tabavad higistamishood, sa tunned valu rindkeres, ka lämbumistunne, lihaspinge, kätevärin või südamekloppimine võivad külastada sind aeg-ajalt. Sind valdavad muremõtted ja halvad eelaimdused. Sa küsid, mis sinuga toimub? Sul on paanikahäire. 

Sa tunned hirmu ja ärevust, aga ei teagi päris täpselt, mida sa kardad. Sa vist kardad hulluks minna, kardad kaotada kontrolli enese üle ja võib olla kardad ka surma. Kuid see pole kõige hullem- sinu argipäevi saadavad reaalsed märgid, et kõik pole korras- sind tabavad higistamishood, sa tunned valu rindkeres, ka lämbumistunne, lihaspinge, kätevärin või südamekloppimine võivad külastada sind aeg-ajalt. Sind valdavad muremõtted ja halvad eelaimdused. Sa küsid, mis sinuga toimub? Sul on paanikahäire. 

Paanikahäire on kaasaegsete karjäärinaiste üks populaarsemaid haigusi, millest paranemisse tuleks suhtuda täie tõsidusega. Suuremal osal naistest põhjustab paanikahäireid  pidev stress. Eesti kubiseb supernaistest, kes tahavd samaaegselt olla edukad karjäärinaised kui head pereemad, õppida, töötada ja kasvatada lapsi. Varem või  hiljem hakkab keha või psühhika saatma signaale, et aeg on tempot maha võtta. 

Paanikahäire põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood ehk paanikahood, mis ei ole seotud mingi kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on ootamatud ja prognoosimatud. Paanikahäire võib muutuda krooniliseks haiguseks, eriti naistel, kes elavad pidevalt stressisituatsioonis.
Paanikahäire on psüühiline haigus, mis vähendab elukvaliteeti ja kahandab töövõimet. Seda iseloomustab äkki tekkiv tugev hirmutunne, mis muutub eriti pingeliseks mõne minutiga ja kestab seejärel veel paar minutit. Hoogudele lisanduvad veel somaatilised häired: südamekloppimine, õhupuudus, pearinglus, tasakaaluhäired, suu kuivamine, higistamine, käte värisemine, krambid kõhupiirkonnas, poomistunne kõris, külmad ja kuumad värinad nahal. Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja vegetatiivsed sümptomid sedavõrd, et patsient enamasti katkestab käimasoleva tegevuse ja põgeneb situatsioonist. Uuringud kinnitavad, et 25 % paanikahäirega patsientidest liialdab alkoholi kasutamisega. 
Kuna esimene paanikahoog tekib sageli üllatusena, siis tekib inimesel tunne, et hood hakkavad korduma, mistõttu hirm nende ees süveneb.

Tüüpilised paigad ja olukorrad, kus paanikahäire välja võib lüüa, on seal, kus liiguvad rahvamassid. Samuti kipub paanikahäire tekkima teatris, ühistranspordis, sildade ja väljakute ületamisel. Mitmed patsiendid hakkavad selliseid kohti vältima ja on hirmu tõttu võimalikult palju kodus.
Paanikahäired võivad saada alguse lapsepõlves, tavaliselt juba enne kümnendat eluaastat. Paanikahäirega patsiendid on elus sagedamini kogenud vanemate kaotust, lahutusi, ebakindlust ja negatiivseid emotsioone. Mõnedes teadusuuringutes on esile toodud, et mida nooremalt haigus algab, seda enam on tegemist päriliku eelsoodumusega. Uuringud näitavad, et 40 % paanikahäirega patientidest on lapsepõlves põdenud astmat.
Keskmise raskusega paanikahoogude korral esineb tavaliselt neli hoogu nelja nädala vältel, raskeloomuliste paanikahäirete korral aga neli hoogu nädalas. Leidub aga ka patsiente, kellel haigushoog tekib mitu korda päevas.

Kui sul on paanikahäired, siis tuleks kindlasti arsti poole pöörduda. Paanikahäirete ravimisel saadakse kõige paremaid tulemusi antidepressandide ja kognitiiv- analüütilise psühhoteraapia kombineeritud ravil. Paanikahäire ravi kestvus on 2-3 kuust kuni aastateni. Ravimi tarvitamise lõpetamine peab toimuma pikkamööda. Kognitiivne teraapia õpetab patsienti käituma vastavates olukordades ja säilitama sellistes olukordades enesekontrolli.

 

/väliskirjanduse põhjal Buduaar.ee/