Hakka kas või toidudetektiiviks ehk mida räägivad sulle toote pakendid

31 kommentaar
Hakka kas või toidudetektiiviks ehk mida räägivad sulle toote pakendid

Tänapäeval leidub pakendatud toidus peale toidu palju teisigi aineid. Suur osa neist ei mõju aga kehale, meeleolule ega tervisele hästi. Enamasti on ainete lisamise eesmärgiks luua toode, mis on pikema säilimisajaga, ahvatlevam ning võimalik, et isegi sõltuvust tekitav, et tarbija tuleks seda uuesti ostma. Toiduainetööstus töötleb toitu mitte tarbija tervist silmas pidades, vaid kasumile mõeldes. Seepärast on kindlasti vaja lugeda pakendil olevat teavet koostisosade kohta ja valida puhtaim kättesaadav toit.

Tänapäeval leidub pakendatud toidus peale toidu palju teisigi aineid. Suur osa neist ei mõju aga kehale, meeleolule ega tervisele hästi. Enamasti on ainete lisamise eesmärgiks luua toode, mis on pikema säilimisajaga, ahvatlevam ning võimalik, et isegi sõltuvust tekitav, et tarbija tuleks seda uuesti ostma. Toiduainetööstus töötleb toitu mitte tarbija tervist silmas pidades, vaid kasumile mõeldes. Seepärast on kindlasti vaja lugeda pakendil olevat teavet koostisosade kohta ja valida puhtaim kättesaadav toit.

Ära lase end reklaamist eksitada:
• Suhtu pakendi esiküljel olevasse teksti kui reklaami. Nagu teame, võib reklaam olla eksitav, sest selle eesmärgiks on panna toodet ostma, mitte anda edasi tõepärast teavet. Seepärast loe alati pakendi tagaküljel olevat peenes kirjas teksti, mis annab ülevaate toote tegelikest koostisosadest.

Õpi pakendimärgistuse lugemise kunsti: 
• Enamasti on siltidel kõigepealt üles loetletud koostisosad, seejärel kalorite hulk 100 g toote kohta. Siis tuuakse välja valgu-, süsivesiku- ja rasvasisaldus. Viimaks tuuakse ära peamiste vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Osa sellest teabest võib olla kasulik, aga enamasti on sellistel numbritel vaid suhteline väärtus. Näiteks võib toidus sisalduv kalorite hulk olla väga erineva mõjuga, sõltuvalt sellest, millisest toidust see tuleb ja millal seda tarbitakse.
• Märgistusel kirjas olevad koostisosad on tavaliselt ära toodud alanevas järjekorras. Esimesena märgitud koostisosa leidub toidus kõige rohkem ja viimast kõige vähem.

Mõned lihtsad näpunäited orienteerumiseks:
• Sõnad nagu “looduslik”, “100% looduslik” või “täistera” ei tähenda veel, et tegemist on loodusliku terviktoiduga. Reklaam korjab üles kõik viimase aja moekad mõisted tervise ja dieedi valdkonnas veenmaks meid, et toode on tervislik ja looduslik. Paljusid tooteid reklaamitakse täisteratoodetena, aga märgistusel on esimese koostisosana välja toodud nisujahu – ja nisu puhul tähendab nisujahu valget jahu – ning täisteranisujahu asub alles nimekirja lõpus. See näitab, et toode on tehtud peamiselt valgest jahust ning sisaldab täisterajahu minimaalselt.
• Hoia eemale toitudest, mille koostisosade loetelus on liiga palju sõnu, mida on raske välja öelda või mille tähendust sa ei tea. Suure tõenäosusega ei kuulu need koostisosad toiduainete hulka. Nende seas võib olla igasuguseid tehislikke keemilisi aineid, nagu säilitus- ja värvaineid, mürgiseid maitseparandajaid, kunstlikke maitseaineid või abiaineid. Euroopas on sellised keemilised lisandid kodeeritud (näiteks E 102 või E 211) ega anna tarbijale mingit teavet selle kohta, mis peitub koodide taga. Kõige lihtsam on nendest hoopis eemale hoiduda.
• Kui sildil on sõnad nagu “tugevdatud”, “parandatud” või “rikastatud”, samuti kui toidu koostisosade hulgas on vitamiine, on põhjust muutuda umbusklikuks. Ilmselt on toidust töötlemise käigus eraldatud põhitoitained ning asendatud kunstlikega, nagu näiteks “kõrgema sordi” ehk valges nisujahus ja selle jahu toodetes. Kuid laboris toodetud kunstlikud vitamiinid ei suuda asendada looduslikke, mis on töötlemise käigus eemaldatud. Kunstlikult toodetud vitamiinide tarbimine, isegi kui need väidetakse olevat pärit looduslikest allikatest, ei ole võrdväärne terviktoidu söömisega, mis annab vitamiinid kätte kehale omasel kujul. Meie organism ei omasta kunstlikke vitamiine samamoodi nagu neid, mida saame loomulikult, koos toiduga.
• Suhtu ettevaatlikult suhkrusse kui üldlevinud lisaainesse mitte üksnes magusates toitudes, kus me seda eeldame, vaid ka köögiviljades, suppides, teraviljatoodetes, müslis, piimatoodetes, sojapiimas, mahlades, pähklivõideis ja isegi soolas. Suhkur võib esineda kas fruktoosi, maltoosi ehk linnasesuhkru, dekstroosi, sahharoosi, maisisiirupi, glükoosisiirupi, kontsentreeritud puuviljamahla, pruuni suhkru, toorsuhkru või täisroosuhkruna.
• Ettevaatlik tasub olla aga ka suhkruvabade, light- ja dieettoitudega. Suhkur asendatakse sageli kunstlike magustajate ehk suhkruasendajatega (E 950–955) mis on ohtlikud närvimürgid, soodustavad vähktõve teket ja võivad mõjuda laastavalt veresuhkru tasemele.
• Ära lase end eksitada rasvavabade või madala rasvasisaldusega toodetest. Kuna rasv annab toidule maitset, siis asendatakse see paljudes väherasvastes või rasvavabades toodetes maitse parandamise eesmärgil suhkru või glükoosisiirupiga. Nii nullid kalorite vähendamisest saadud kasu ja sööd rasva asemel hoopis suhkrust saadavaid tühje kaloreid. Madala rasvasisaldusega või rasvavaba toidu suhkrud vabanevad meie vereringesse palju kiiremini, tekitades järske kõikumisi veresuhkru tasemes ja kiiremat kaalutõusu. Madala rasvasisaldusega ja rasvavabadel piimatoodetel ei ole ka seetõttu eriti mõtet, et ilma rasvata ei omasta organism kaltsiumi efektiivselt.

Kuidas hoiduda transrasvadest?
• Transrasvade sisalduse äratoomine pakendimärgistustel pole Euroopas veel seadus. Sulle kui toidudetektiivile ei ole see aga probleemiks. Võta teadmiseks, et kõik hüdrogeenitud ja osaliselt hüdrogeenitud õlid sisaldavad transrasvasid. Esimene on töötlemisprotsessi nimetus viimane aga tekkinud aine nimetus. Hüdrogeenitud õlid ehk transrasvad ei sobi inimese organismiga biokeemiliselt. Nende keemiline koostis meenutab tegelikult plastikut. Paljud toiduõlid on osaliselt hüdrogeenitud. Margariin koosneb samuti hüdrogeenitud õlist.
• Õlide hulgas tasub vältida ka rafineeritud, lahustitega ekstraheeritud ja desodoreeritud õlisid. Kui sildil pole eraldi märget, et tegemist on rafineerimata õliga, siis eelda, et see on rafineeritud. Eelista külmpressitud õlisid.

Mida peaks sööma?
• Ohutum on osta peamiselt neid toiduaineid, millel pole koostisosade loetelu vaja.
• Suurenda oma menüüs terviktoitude osakaal. Terviktoidud on teraviljad, aedviljad, juurviljad, kaunviljad, lehtköögiviljad, salatid, seened, maitsetaimed, puuviljad, pähklid, seemned, kala, liha, munad ja täispiim.
• Vähenda tööstuslikult töödeldud toitude tarbimist.
• Tee oma sahver ja külmkapp puhtaks toidust, mis sisaldab liiga palju E-aineid ning selliseid koostisosi, mille nimetus keele sõlme ajab.

Buduaarile
Marika Blossfeldt

Buduaar soovitab:
Kui see teema pakkus sulle huvi, siis tasub soetada tunnustatud holistilise tervisenõustaja Marika Blossfeldti raamat „Looduslik toit. Täisväärtuslik elu“.