Ärimees Urmas Velleste: olen oma eks-elukaaslase süüdistustest väsinud!

Ärimees ja ettevõtte Full Well OÜ juhatuse liige Urmas Velleste räägib Buduaarile, et tema eks-elukaaslane ja lapse ema Maris Võsa, kes nüüd kasutab nime Maris Pihel, on kõige valelikum ja südametum naine, keda ta teab. Väljapressimised, petu-skeemid, miljonite kroonide taskusse-panek - see kõik on alles jäämäe tipp. Urmas otsustas nüüd, mil nende kooselust on möödunud kaks aastat, Buduaarile anda eksklusiivintervjuu, kuna naise poolt varastatud summade tõttu on nüüdseks kolm inimest kaotanud oma kodu, lisaks on naine keeldunud tagasi võtmast valesüüdistusi, mida ta Urmasele esitas, eesmärgiga veelgi rohkem raha välja nõuda.

Kaks aastat tagasi alanud suhteskandaal on nüüdseks võtnud uue suuna, Urmas avaldab lisamaterjali, mis omakorda näitab, et Maris on esitanud valesüüdistusi, teinud petuskeeme ning tõmmanud sinna sisse palju kõrvalisi isikuid, kellelt Maris Urmase sõnul raha välja pettis.

“Kooselu Maris Võsaga kestis umbes 7 aastat ja lõppes 2010. aasta märtsis, mil Maris ette teatamata meie ühisest elukohast välja kolis. Sama päeva hommikul, kui tööle hakkasin minema, soovis Maris veel seksida ja palus, et tule, kallis, täna varem koju, et ta armastab ja igatseb mind väga. Koju jõudes aga leidsin eest tühja korteri, millest oleks nagu dessant üle käinud. Ära viidi absoluutselt kõik, millel vähegi väärtust - isegi  poolik suhkrutoos, võipakk külmikust,” ütleb Urmas, et niivõrd ebainimlikku käitumist oli ta seni vaid filmides näinud, kuid et päriselus keegi võiks olla nii petlik ja alatu, seda ta poleks arvanud.
“Asja kõige ebameeldivam pool on see, et Maris viis ära ka kahe äriühingu kogu dokumentatsiooni, mis aga polnud meie kooselu ajal tekkinud  ühisvara, sest nende firmade osanik oli advokaadibüroo. Järgmisel päeval tuligi ultimaatium: maksa 1,5 miljonit Eesti krooni või muidu tuleb  kriminaalasi perevägivalla kohta. Samuti teavitati, et enne ei vormista Maris meile mitte ühtegi kinnisvara ega tagasta rahasummasid, mille ta oli  saanud valedega minu lähedaste arvetelt. Lisaks lubati viia kõik äriühingu dokumendid Tallinna Põhja Prefektuuri, kuhu ta need lõpuks ka viis, eeldades, et äriühingu dokumendid sisaldavad midagi kahtlast ja seeläbi loodeti kasutada neid dokumente minu survestamiseks, et saada 1,5 miljonit Eesti krooni. Ähvardati, et dokumentide viimisega politseisse võib ohtu sattuda advokaadibüroo maine ja äriühingu osaniku reputatsioon,” lisab Urmas, et ilmselgelt oli Maris oma järjekordset petuskeemi ette planeerinud.
“Olin selles ettevõttes juhatuse liige ja igapäevase majandustegevuse raames olid dokumendid minu valduses juriidilisel aadressil,“ põhjendab mees, miks dokumendid just tema kodus pidid olema.

“Tunne oli väga kehv, olin šokeeritud, vihane. Kui ikka inimene, kellega oled koos nii pikalt elanud ja on ühine laps, lihtsalt lööb sult jalad alt,” ei hakka Urmas valetama, et šokk oli suur.

“Marisega  tutvudes elasin Tallinna vanalinnas - rentisime Alex Lepajõelt Pikal tänaval teist korrust ja Maris töötas ühes vanalinna baaris, kus  käis palju Briti turiste.
Kolmandal päeval peale meie tutvumist soovis ta oma kodust kolida minu juurde Vanalinna, väites, et ei saa kodus ema juures enam elada, sest ema elukaaslane on krooniline alkohoolik - arvel Wismaris ja nende kodune olukord on väljakannatamatu. Kogu tema maine vara oli kilekotis mantel ja  teksapüksid,” ütleb Urmas, et Maris oli vaene kui püksinööp ja et nüüd tagasi mõeldes oli Urmas muidugi täiuslik saak, kelle tagant raha varastada.

“Kuna minu äritegevus läks kenasti, siis soovisin alaliselt asuda elama Hispaaniasse, kus viibisime päris palju, mõtlesin, et oleks mõistlik Marbella´sse ka korter osta. Hispaanias olles hakkas Maris mulle rääkima, et talle on ikka vaja maja Tallinnas. Ütlesin, et no vaatame seda, kui Eestisse tagasi jõuame. Kuid kohe, kui Eestisse saabusime, leidis Maris jumal teab kust ja kelle kaudu krundi Kakumäele. Ühel hetkel sai ta minu lähedastelt raha miljonites kroonides, ilmselgelt oskas ta selle lihtsalt süüdimatult neilt välja petta. Saadud summade eest elas ta kulukat elu, soetas kokku suurel hulgal kinnisvara ja laenas raha veel juurde pankadest ja investeerimisfondidest, kokku ligi paarkümmend miljonit Eesti krooni. Lõpuks olid laenuandjate seas ka skandaalse  ja kireva minevikuga ettevõtjad, kes nüüd ka täna pika ninaga oma rahast ilma jäid,” räägib Urmas, kuidas pealtnäha heasüdamlik ja tore noor neiu külma kõhuga raha kokku kühveldas.

“Kui Maris taipas, et tal minult 1,5 miljonit Eesti krooni välja pressida ei õnnestu, tegi ta oma ähvardused teoks ja pöördus Tallinna Põhja Prefektuuri, esitades kuriteokaebuse, süüdistades mind perevägivallas. Mängu asusid nüüd Marise abiliste armee eesotsas advokaat Tiina Mare Hiiobiga, kelle leivanumbriks on riigi õigusabi korras kliendi esindamine ja perede lõhkumine. Tema eesmärk on ajada perevaidluse osapooled totaalselt tülli ja kasseerida kliendi õnnetuse pealt priske kasum. Maris tõi nüüd ohvriks ka juba meie ühise lapse, kelle pangakontolt oli ta juba eelnevalt omastanud ligi miljon Eesti krooni. See raha oli mõeldud lapse tulevikuks, mitte Marisele linna peal tuulutamiseks! Ühesõnaga hakkas Maris varjama ka meie ühist last ja seda oma uue elukaaslase korteris,” on mees sõnatu, kuidas saab üks ema isegi oma last mõjutusvahendina ära kasutada.

“Kuid sügisel 2010 tuli murrang. Viibisin Amsterdamis ja  Maris teatas, et soovib ära leppida. Mina muidugi keeldusin, ütlesin, et ma ei saa tagasi võtta naist, kes on vahepeal juba olnud teise mehega. Maris vastas seepeale, et mis vahet seal on, et ta oli ju enne mind ka teiste meestega koos. Kuna ma tõesti ei soovinud selle naisega mitte kunagi enam mingit tegemist teha, ma ei tahtnud teda nähagi, siis palusin viisakalt, et ta tagastaks minu ja minu äripartnerite vara ja rahad, seda ta muidugi ei teinud.
2011. aasta algul läks Maris ootamatult panka ja kirjutas avalduse, et soovib Kakumäe maja minu äriühingule võõrandada, kuid siis mõtles jälle ümber, põhjuseks siis see, et ma ei soovinud temaga ära leppida,” ei mõista Urmas, kuidas saab üks naine nii külm ja mõistmatu olla.

“Palusin, et ta tagastaks lapse kontolt võetud raha ja kirjutaks kinnisvarad kas või lapse nimele, et ta mõtleks vähemalt lapse tulevikule ja materiaalsele heaolule, ma ei uskunud tõesti, et on olemas selliseid naisi, kes ka oma lapse tulevikust ei hooli,” jääb Urmas sõnatuks.
“Tänaseks on Marise varad arestitud, osaliselt võõrandatud, ka tema  pangaarved on arestitud. Lähiajal esitame kindlasti tema eraisikulise pankroti-avalduse, nõude 900 000 euro väljamaksmisele ja kuriteokaebused seoses tema poolt toime pandud investeerimiskelmuse ja vara omastamisega,” ütleb Urmas, et lõpuks on asjad hakanud õiges suunas liikuma.

“Kõige  rõvedam on mõelda sellele, et Maris pidas minu kõrvalt armusuhteid ja suutis sellegipoolest koju tulles mulle süüdimatu ilmega otsa vaadata. Jätkates seejuures võõra vara süüdimatult omastamist ja raiskamist. Siin on mängus suured rahad, mille teenimine polnud kerge - 4 aastat elust möödus sõna otseses mõttes mööda notaribüroosid, panku, vallavalitsusi edasi tagasi joostes, erinevate kinnisvarabüroodega suhtlemist, kohalike poliitikutega vaidlemist, et saada detailplaneeringu kehtestamise kooskõlastusi jne. Ühe päevaga pöörati kogu mu elu pea peale, ühe pahatahtliku ja alatu inimese käitumise tulemusel  tehti nulliks kogu see töö. Maris ei teinud halba mitte ainult minule, vaid ka oma lapsele, kelle tulevikuvõimalused saada hea haridus ja muretu tulevik, on nüüd rikutud. Naine, kes võtab oma lapselt isa, varjab last oma uue mehe kodus,  on minu silmis väärtusetu,” kommenteerib Urmas, kuidas Maris suutis hävitada mitme aasta töö ja vaeva, hävitada suhted ja pere.

“Maris koos prokuratuuriga süüdistab mind praegu, et olen teda ajavahemikul 12.-17. veebruar aastal 2010 hoidnud 5 päeva kinni meie tolleaegses korteris. Minule on esitatud süüdistus isikult vabaduse võtmises. Nii Marist kui ka tunnistajaid on enne süüdistuse esitamist eelnevalt hoiatatud teadlikult valeütluste andmisega kaasnevast kriminaalvastutusest, seega Maris oli kindel, et süüdistus läheb läbi ja mul pole piisavalt materjali tõendamaks vastupidist. Marise ebaõnneks aga olid meie kortermajja paigaldatud turvakaamerad ja tuleb välja, et Marisele jäi niivõrd oluline fakt lihtsalt puhtast rumalusest märkamata. Turvakaamerad on tänapäeval kodudes suhteliselt tavaline nähtus, olles eelkõige mõeldud selleks, et kui korterisse sisse murtakse, saab turvalindilt hiljem varaste isikud tuvastada. Ma poleks eluski uskunud, et pean neid kunagi kasutama, et end oma eks-elukaaslase poolt esitatud süüdistuste vastu kaitsta. Turvalindi salvestisel on  fikseeritud ka Marise liikumine ajavahemikul 12-17 veebruar 2010, samuti on fikseeritud  kaubandus-keskuse külastus ja sisseostude teostamine - seda siis pangakaardi väljavõtete abil. Siinkohal mainin taas ära Marise perearsti Ulla Erm´i, nimelt väidab Maris, et 17. veebruaril, mil ta oma 5-päevasest korteris kinniistumisest pääses, sõitis surmani hirmunud naine esmalt Tallinna kesklinnast Mustamäe Polikliinikusse oma perearsti, kes ühtlasi oli ka Marise ema Ülle Võsa lähedane hea tuttav, Ulla Erm´i juurde, kes väljastas Marisele libatõendi, mille kohaselt tekitasin mina lisaks naise korteris kinnihoidmisele veel talle ka kehaväliseid vigastusi. Siinkohal on minu mõistes kummaline, et kui naist ikka tõesti 5 päeva korteris vangis hoitakse, siis esimese asjana peaks ta jooksma lähimasse politseijaoskonda, et esitada süüdistus ning saada kaitset,” paljastab Urmas tõe ning nendib, et turvakaamerateta oleks oma süütuse tõestamine tunduvalt keerulisem kui mitte võimatu.

“Kriminaalasja huvides ei saa veel kahjuks kõiki olulisi tõendeid avaldada, kuid  käesoleval hetkel koostab minu advokaat kuriteokaebuse seoses Marise poolt valeütluste andmisega, samuti tunnistajate kohta, kes on Marise huvides teadlikult valeütlusi andnud. Algavatele kohtuvaidlustele palkan aasta 2012 sügisest alates lisaks olemasolevale juurde terve rivi riigi parimaid advokaate, seega ootab vastaspoolt ees võimas kohtulahing. Tahan väga näha, kuidas  Maris ka kohtupingis istudes valetada suudab, kui advokaadid teda ristküsitlema hakkavad,“ muigab Urmas, kes ei jõua ära oodata, mil naist kohtupingis istumas näeb.

Käesolevas  artiklis kajastatud  sündmuste kinnituseks on olemas pangakonto väljavõtted, mis tõestavad rahade kandmist Marise kontodele suurtes  summades,” lisab Urmas, et tõendusmaterjali on tegelikult palju rohkem, kuid hetkel pole tal lubatud seda avaldada, sest uurimine veel käib.

“Soovin  pöörata tähelepanu sellele, et alati polegi tõelised perevägivalla ohvrid need, kes seda kõige suurema kisaga üritavad avalikkuse ees selgeks teha. Käesolevas juhtumis oli Marise eesmärgiks sundida mind ja minu äripartnereid loobuma oma varalistest nõuetest, perevägivalla süüdistustega loodeti  avaldada survet. Olen ärimaailmaga aastaid seotud olnud, olen piisavalt karastunud, et mitte alluda väljapressimistele, ega sõlmida kokkuleppeid varaste  ega reeturitega,” ütleb Urmas, et elu pole must ja valge.

“Kurb tõsiasi on see, et kusagil on tõesti reaalse perevägivalla all kannatavaid naisi, kes vajaksid abi ja tuge, selle asemel aga kaitstakse naist, kes ise on petis,” tõdeb mees, et seadusesilm on antud olukorras teinud suure vea.

“Marisega koos 2. märtsil Tartu mnt korterist äriühingute dokumentide äraviimisel osalesid turvalindi järgi tuvastatud isikutena Maarja ja Kristi, kelle vastu äriühingud nüüd esitavad kahjunõuded. Kristi on saatnud meile ka emaile, milles naine algselt kategooriliselt eitas viibimist Tartu mnt korterist  asjade äraviimisel, kuid hiljem, saades aru, et ta on turvalindi abil tuvastatud, siiski tunnistas, et ta osales dokumentide äraviimisel,” võtab Urmas loo esialgu kokku, kuid lubab peagi veelgi täpsustavamat infot ning tõendeid päevavalgele tuua.

Buduaar.ee