Galerii! Ardo ja Kairi Kaljuvee imeliselt pulmareisilt tagasi

Püüdsime kinni äsja pulmareisilt, saabunud Kanal 2 pulmasaates tuntuks saanud Kairi ja Ardo. Nende pulmareis Prantsuse Polüneesiasse oli imeline ja hetkel, kui Eestimaal puhub külm tuul ja taevast tuleb alla mingit sodi, teeb reisifotode vaatamine küll eriti kadedaks. Siiski tunneme head meelt noore armastajapaari üle ja pärime neilt pisut ka reisi kohta.

Püüdsime kinni äsja pulmareisilt, saabunud Kanal 2 pulmasaates tuntuks saanud Kairi ja Ardo. Nende pulmareis Prantsuse Polüneesiasse oli imeline ja hetkel, kui Eestimaal puhub külm tuul ja taevast tuleb alla mingit sodi, teeb reisifotode vaatamine küll eriti kadedaks. Siiski tunneme head meelt noore armastajapaari üle ja pärime neilt pisut ka reisi kohta.

 

Mida reisil põnevat juhtus?
Kogu reis oli põnev! Kui aga välja tuua midagi sellist, mida varem kogenud ei ole, siis viimasel päeval olid saarel huvitavad troopilised tormid. Kirjeldada võiks seda siis selliselt: võtad mõnusalt terrassil päikest ja kui tunned nahal esimesi vihmapiisku, on sul aega umbes 5 sekundit, et haarata rätik ja tuppa joosta, sest siis hakkab vihma sõna otseses mõttes tuiskama. Kui vihm on 5 minutit sadanud, siis ei suuda uskuda, et sa just sealt väljast kuskilt päikest võtmast tulid. Veidi aja pärast on aga kõik vaikne ja päike paistab jälle.
Tõeliselt lahe kogemus oli ka Tahiitilt Moorea saarele lendamine. Saarte vahel tiirutab umbes 30 minutilise intervalliga tilluke lillemaalingutega kaunistatud propelleritega imemasin. Lend kestis 7 minutit.
Moorea saarel rentisime pisikese auto ning läksime sellega mägedesse vaateid nautima. Kurvilistel ja kitsastel mägiteedel paduvihmaga mäe otsast allasõit ostus aga rohkemgi kui põnevaks.

Kas oli ka ekstreemsusi?
Oli! Võib isegi öelda, et tegemist oli meie kõige ekstreemsema reisiga üldse. Nimelt kohtusime täiesti vabatahtlikult kahel korral haidega – esimesel korral käisime Bora Boral haide ning raidega ujumas ja järgmisel päeval sukeldumas. Ujudes kohtasime hulgaliselt väiksemaid rifihaisid, kes olid hai mõistes üsna pisikesed – nii umbes 1,5 meetrit. Meie vastu nad õnneks erilist huvi üles ei näidanud. Kohaliku instruktoriga kolmekesi ookeanis sukeldumas käies aga nägime ka juba tunduvalt suuremaid purakaid, nii umbes 4-meetriseid, kes natuke ähvardavalt meie ümber tiirutasid. Ikka päris uskumatu tunne oli ujuda sellise haiga meetri kaugusel teineteisest. Kõige rohkem meeldis meile aga vaatepilt, kuidas meie ujusime põhja lähedal ning haid mõned meetrid meist üleval pool üle meie peade liuglesid. Räägitakse et Polüneesias elavad haid inimestele ohtlikud ei ole. Kohalikud kasutavad aga väga palju sõnapaari friendly sharks (sõbralikud haid), mida me siiamaani väga uskuda ei taha. Ülihea kogemus oli aga igatahes ning nagu näha, oleme mõlemad elusalt ja tervelt tagasi! Ja läheks teeks seda igakell uuesti!

Miks see reis erines teistest reisidest?
Reis erines kõikidest teistest juba ainuüksi sellepärast, et tegemist oli meie pulmareisiga. Lisaks on Prantsuse Polüneesia näol aga tegemist tõelise maapealse paradiisiga ning seda juba naljalt igal pool ei kohta. Niisugust värvi vett erinevates helesinise, helerohelise ja türkiisi varjundites pole varem kuskil kohanud. Samuti ei ole me varem elanud veepealsetes bungalotes.

Kõige romantilisem sündmus reisil?
Sellistel saartel ringi käies tundub kõik romantiline, eriti, kui olla kõige armsamaga koos. Võta siis mõni küünlavalgel õhtusöök armsas kohalikus restoranis või vihmaga kajakiga saarte vahel sõitmine.

Millised on sealsed toitumistraditsioonid?
Kuivõrd tegu on saartega keset ookeani, siis nagu ka loogilisena tundub kasutatakse toiduks väga palju mereande. Erinevaid kalu, krabisid, tigusid, kalmaare, kaheksajalgu jne. Palju süüakse riisi ning kartuli asemel leivapuu vilju, ka kookost võib tihti kohata. Ja muidugi ananassi. Kohalik ananass on suurusel pigem pisike, aga maitselt väga mahlane. Midagi meie kõhule täiesti harjumatut me ei kohanud, kõik kohalikud söögid olid väga maitsvad.

Millised on pidutsemisvõimalused?
Pidutsemisvõimalused on sealkandis vist võrdsed nulliga. Ühtegi ööklubi ega hommikutundideni avatud baari meie ei kohanud. Aga ega me muidugi ei otsinud ka. Meie inimesele võib ehk uskumatuna tunduda, et isegi restoranid suleti hiljemalt kell 21.30. Ja pühapäeviti on kõik kohad üldse suletud. Ehk siis Eesti inimene sai siinsete pidutsemiste vahele seal kenasti puhkamisele keskenduda.

Mida head jõite?
Kui mahladest rääkida, siis sealne number 1 jook on ananassimahl, kuna ananasse kasvatakase saartel palju. Populaarne on ka kookospiim, mida juuakse kookuspähkli sisse torgatud august kõrrega.
Alkohoolsetest jookidest valmistatakse kohapeal näiteks vanilje ning ananassi likööre, ka Prantsuse päritolu veinid on levinud. Meie piirdusime erinevate eksootiliste kokteilide ja mojitoga. Bora Bora kuulsaimat restorani Bloody Mary´t külastades oli aga lausa kohustuslik ära proovida sealne Bloody Mary special kokteil. Seda restorani on külastanud väga paljud Hollywoodi kuulsused, kelle nimed olid suurtele tahvlitele restorani ette välja toodud.

Kus te ööbisite?
Mooreal ning Bora Boral ööbisime veepealsetes bungalotes. Lahtiseletatult on need privaatsed majakesed, mis on ehitatud vee peale. Iga hotellituba on justkui eraldi väike armas majake, milles kõik puhkuseks vajalik olemas. Boonusena kuulub bungalote juurde eraldi terrass päevitustoolidega ja ujumis-sild. Muide, selliseid veepealseid bangaloid on maailmas vaid kahes kohas – Prantsuse Polüneesias ning Maldiividel. Huvitavaim osa bungalo juures on kindlasti osaliselt klaasist põrand, millest sai maja all ujuvaid kalu jälgida.

Kas ostsite sealt ka midagi kaasa/mälestuseks?
Tahiitilt ei ole vist võimalik ära tulla ostmata sealseid kuulsaid musti pärleid, mida mujal maailmas ei leidu.  Veel ostsime kohalikku muusikat ja manoi kookosõli, mida just seal toodetakse. Manoi õli on selles mõttes huvitav, et seda kasutatakse kohalike seas kõigeks – päevitusõlina, juustepalsamina, keha niisutajana jm. Kaasa tõime ka kohalikku tiare teed. Tiare on Prantsuse Polüneesia rahvuslill ning tegemist on taimega, mis kuskil mujal maailmas ei kasva.
Meil on veel ka selline traditsioon, et toome igalt reisilt, kus koos käime, magneti mälestuseks, nii et neid ostsime ka paar tükki.

Miliseid võimalusi pakub üldse selline reis?
Sellisel kujul reis võimaldab tegelikult teha enda puhkus just selliseks nagu soovid. Sinnakanti sõites on võimalik külastada ühte või mitut saart ning teha omale täpselt nii tihe programm kui keegi soovib. Kui tahetakse aktiivsemat puhkust, saab käia erinevatel ekskursioonidel ja safaritel. Või siis uudistamas veealust maailma. Kui aga tahtmist ja viitsimist pole võib aga päevad läbi päikest võtta ja rannas vedeleda. Omast kogemusest saame nüüd öelda, et selline koht on rohkem kui ideaalne romantiliseks pulmareisiks!

Kas tahate sinna ka tagasi?
Meie ringreisi viimasel saarel Bora Boral olles just mõtlesime selle peale. Vähemalt viiendat või kümnendat pulma-aastapäeva läheme sinna tähistama kindlasti! Hästi põnev oleks ka külastada teisi Prantsuse Polüneesia saari – kokku on neid ligi 120. Meie puhkasime kolmel kuulsamal: Tahiitil, Mooreal ja Bora-Boral. Kindlasti külastaks tulevikus Rangiroa saart, kus kohalike sõnul pidavat olema parimad kohad sukeldumiseks.

 

Leemet Prits

Buduaar.ee Tegevtoimetaja