Jesper Parve – mees, kes teab, mida naised tahavad

8 kommentaari
Jesper Parve – mees, kes teab, mida naised tahavad


Jesper kirjutab meestele. Naistest. Ja kuidas olla. Nagu Jesper ise avastas, kipub Eesti ajakirjandusest ikka läbi lipsama, et eesti mees on mühakas, rumal ega oska naistega ümber käia. Eesti mees aga vastab, et kust ma peaks seda kõike teadma – ei ole ju kuskil kirjanduses ega mujal sellest palju kirjutatud-räägitud. Buduaar uurib, kuidas üks eesti mees jõudis naiste mõistmiseni ja miks ta oma kogemusi ja mõtteid jagada tahab.

Jesper kirjutab meestele. Naistest. Ja kuidas olla. Nagu Jesper ise avastas, kipub Eesti ajakirjandusest ikka läbi lipsama, et eesti mees on mühakas, rumal ega oska naistega ümber käia. Eesti mees aga vastab, et kust ma peaks seda kõike teadma – ei ole ju kuskil kirjanduses ega mujal sellest palju kirjutatud-räägitud. Buduaar uurib, kuidas üks eesti mees jõudis naiste mõistmiseni ja miks ta oma kogemusi ja mõtteid jagada tahab.

Mis on sinu blogi eesmärk? Kellele sa kirjutad?

Lihtsalt tahan lahti kirjutada, mis siis tegelikult toimub meeste ja naiste vahel. Ehk saab sellest keegi abi. Enamik kirjutisi on mõeldud meestele, kuid ma arvan, et neid on tore ka naistel lugeda. Mind häirib natuke see meeste jutt, et „krt, no ma ei saa neist naistest aru ja nendega on võimatu koos olla“. Tegelikult on asi väga lihtne – on teatud reeglid, mis naistega suhtlemisel toimivad. Mõni selline tõde ajab küll naisterahvaid närvi, mõne koha peal ehk noogutavad, aga mõni asi jätab täitsa külmaks. Kuid soovitan ka naistel lugeda, ehk saavad ka nemad mõningaid põhjendusi oma käitumisele.

Kust sa kirjutisteks teemad võtad?

Enamik ideid, millest kirjutada, tekib lihtsalt igapäevaelust. Nähes kõrvalt mõnda situatsiooni või mõnda seika, kus näed, et mees ei saa aru, mida naine tahab ja naine ei saa aru, et mees ei saa aru. Näiteks üks hea lugu suviselt Eestimaalt. Sõitsime sõpradega Pärnusse. Sõbra elukaaslane küsis enne Märjamaad oma mehe käest, et ega tal janu ei ole. Mees vastas, et ei ole, ja sõideti edasi. Kogu õhtu oli naine turris? Mis läks valesti? Ja sellist dialoogi võib kuulda igal ajal igas kohas.

Kas sul endal on olnud raskusi naistest arusaamisega? Kuidas see lahenes?

Muidugi on. Ega ükski mees ei sünni siia ilma tarkustega, kõik ikka õpitakse. Enamik neist lahenes kaaslasest lahkuminekuga. Kuid nii õpitaksegi. Kahju on nendest noormeestest, kes 21-aastaselt muretsevad ja nukrutsevad lahkumineku pärast, arvates, et nad ei leia kunagi enam kedagi sama head. Leiavad, ja leiavad veel parema inimese, sest nad ise on arenenud ja loodetavasti ka vigadest õppinud. 

Mis sind inspireerib?

Laiemas plaanis inspireerib mind oma hirmudega silmitsi astumine. See kõlab võib-olla natuke lollakalt, kuid see adrenaliinisurin, mis enne ja pärast kardetud sündmust tuleb, on asi, mille pärast tasub asju teha. Näiteks kartsin hullult kõrgust – et sellest lahti saada, käisin Uus-Meremaal kaljult benjit hüppamas. Kartsin üle kõige avalikku rääkimist – et sellest lahti saada, püüan just sellistel üritustel osaleda, kus peab sõna võtma. Kui kardan midagi teha, teen just seda, sest alles sealt hakkab areng. Mu üks tuttav nimetab seda pimedusse vaatamiseks.

Praegu inspireerib mind minu ja minu elukaaslase koolitus- ja joogastuudio Stuudio HOW ja selle igapäevaste tegevustega tegelemine. Need inimesed, kellega kokku seal puutun, on lihtsalt head inimesed. Siia tulles jäetakse ukse taha oma muud rollid, mida muus elus mängitakse. Siin on hea inimestega suhelda, sest siinses atmosfääris lähevad inimesed rohkem lahti ja julgetakse end ehk rohkem avada, mis muudab inimestest arusaamise palju lihtsamaks. 

Oled sa sõdur, õpetlane või nipernaadi?

Olin nooremast peast nipernaadi, kes ahmis endasse võimalikult palju erinevaid kogemusi. Olen elanud Soomes, Ameerikas ja Austraalias. Toppisin oma nina igale poole, kuhu võib-olla ei oleks pidanud. Üritasin suhelda võimalikult paljude inimestega, kes mulle huvi pakkusid.

Praegusel eluhetkel hakkavad kõik need kogemused mu sees kuju võtma ja selginema ning hakkavad minust mind kujundama. Kuid hetkel nimetaksin end sõduriks, kes võitleb enamiku ajast iseendaga, oma hirmudega, et saada tõeliselt vabaks ja lennata natuke kõrgemalt. Õpetlaseni on veel väga pikk tee, kuid ehk kunagi on mul tõesti teistele midagi väga tähtsat rääkida.

Kui sa oma täiskasvanuelule faasidena tagasi vaatad, siis kuidas sa neid kirjeldaksid?

Oma elu esimeses pooles tegelesin professionaalsel tasemel spordiga, nimelt mängisin väga pikalt korvpalli. Kuid mulle saigi ehk saatuslikuks, et liiga varakult ja liiga palju tegelesin sellega. Kui hakkasid kätte jõudma parimad aastad korvpalluri jaoks, olin kogu sellest karussellist nii väsinud, et lihtsalt lõpetasin päevapealt.

Siis tuli mu ellu n-ö tööinimese faas, töötasin riigitööl, täites pabereid. Kõik need piirid, kammitsetus, seadused ja reeglid hakkasid peagi mind hullult painama. Tundsin, kuidas elu hakkas vaikselt kokku kuivama. Küsisin tihti, kas see ongi nüüd see. Eks muidugi oli eluaegsel sportlasel raskusi tavaeluga kohanemisel. Ei koge enam neid energiaid, mida ennist kogesin spordisaalis. Kuid ma elasin ja kannatasin, sest olin endale lubanud, et tahan elada mitut elu ühe elu jooksul ja korvpalli juurde ma ei naase.

Kuid kui kohtusin oma praeguse elukaaslasega, hakkas minus jällegi miski elama. See on mõnus tunne, kui kohtad inimest, kellega koos olles teie energiad võrduvad kolme inimese energiaga. See tähendab, et te muudate üksteist tugevamaks, paremaks, hoiate teineteise silmi lahti. Suhe, kus moodustub 1,5 inimest, tõmbab mõlema arengut alla.

Pärast pooleaastast koosolemist otsustasime minna reisima. Olime ära Eestist 1,5 aastat, mille jooksul käisime läbi 11 riiki ja leidsime enda jaoks jälle need energiad, mis vähemalt minul olid vahepeal kaduma läinud.

Eestis tagasi, hakkasime vaikselt oma unistusi ellu viima ja meie ühine joogastuudio Stuudio HOW on selle esimene sünnitis. Kuid see on loodetavasti alles algus. 

Kellena näed ennast kümne aasta pärast?

Mu elu on viimased 3,5 aastat olnud nii ennustamatu, et sellele küsimusele ei oskagi vastata. Selle aja jooksul olen elanud müstilisel Balil, tantsinud Uus-Meremaa pärismaalastega, söönud sushi’t jaapanlastega, ekselnud iidsetes templites Kambodžas ja teinud kümneid muid hullusi, mida ei oleks iial uskunud tegevat. Praegu tegelen sellega, millega mulle meeldib tegeleda ja see tee viib mind õigesse kohta – ma tean seda.

Kuidas lahendad võimalikud probleemid oma kodus?

Rääkige, rääkige ja veel kord rääkige oma kaaslasega. Kuigi see nõuab mõnikord oma uhkuse allaneelamist, mõnikord võib saada haiget, kuid see tee on ainuke, tänu millele saab olla õnnelikus suhtes.

Millised on sinu soovitused naisele, kes otsib enda kõrvale head meest? Aga mehele, kes otsib head naist?

Ole ise hea, usu ja tee kõik endast olenev, et su soovid täituks, ning head asjad juhtuvad sinuga. Ja see ei toimi ainult suhete puhul. Kogu elu toimib selle reegli järgi. Kuna olen kõik selle omal nahal läbi teinud, võin öelda, et see ka toimib.

Kui nüüd tekkis huvi teada saada, mis on Naiste Suurim Saladus, siis Jesperi mõtteid naistest ja elust saad lugeda SIIT.

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar Shopping suvi 2013

Tekst: Marget Haug

 

 

Sarnased artiklid