Kersti Niglas: hobi ja töö käsikäes

31 kommentaar
Kersti Niglas: hobi ja töö käsikäes

Kersti Niglas on noor ja särav kahe lapse ema ja õnnelikus abielus! Peale selle on Kersti suurepärane fotograaf ja alles hiljuti avas ta koos sõbrannaga oma fotostuudio. Buduaar uurib, kuidas sai Kersti hobist töö!  

Kersti Niglas on noor ja särav kahe lapse ema ja õnnelikus abielus! Peale selle on Kersti suurepärane fotograaf ja alles hiljuti avas ta koos sõbrannaga oma fotostuudio. Buduaar uurib, kuidas sai Kersti hobist töö!

Kui kaua aega tagasi leidsid sa kire fotograafia vastu? Kui ma olin väike, siis mulle meeldis joonistada. Kusjuures ma joonistasin alati vaid inimesi! Ka veidi vanemana meeldis mulle joonistada. Erilisest kunstiandest pole küll mõtet rääkida, aga fotolt maha joonistades suutsin teha sellise pildi küll, et oli ilmselgelt aru saada, kellega on tegemist. Ikka siis alati inimesi! Fotosid on aga alati meeldinud vaadata. Hästi palju ja ikka pikalt. Samuti on mulle alati meeldinud olla nii kaamera ees kui taga. See oli 2008. aasta lõpus, kui saatsin sõbrannale temast tehtud pildi ja suured tänud ja komplimendid sealtpoolt vastu tulid. Järsku hakkas mõte tööle, et kui on midagi sellist, mis mulle endale nii suurt naudingut pakub ning ka teistele meeldib, siis äkki peaks ennast sel alal harima!

Alguses oli pildistamine sinu jaoks ainult hobi, kuidas ja millal sai sellest ka töö? Peale erinevate kursuste läbimist ma uppusin fotograafiasse nii, nagu ma kunagi millesegi varem uppunud ei ole. Ma nägin kogu maailma ainult selle pilguga, et kus-mida-kuidas pildistada, ei olnud vähe ka neid öid, kui terve öö unistasin mingist järgmisest sessioonist. Alguses pildistasin sõbrannasid. Siis sõbrannade sõbrannasid… Lõpuks lihtsalt muutus olukord selliseks, et ma muud enam ei teinud, kui pildistasin. Samuti sai noorem tütar 3-aastaseks ning tuli teha tähtis otsus – kas naasta kontoritööle või järgida oma unistust.

Millises stiilis pilte meeldib sulle teha kõige rohkem? Kuigi mul on väikesed lapsed ja on väga armas püüda nende emotsioone, siis tegelikult minu lemmikteema on naine. Lihtsalt kohutavalt põnev on vaadata kaamera ees, kui palju huvitavaid külgi on tegelikult ühel naisel! Erinevate nägude ja omaduste, just selle inimese parimate külgede otsimine ongi minu lemmik! Igas naises on kordumatu ilu, tuleb lihtsalt üles otsida just tema parimad omadused. Saada mõni tagasihoidlik naine kaamera ees särama nagu superstaar – üks parimaid emotsioone minu jaoks! Meeletult põnevad on ka muutumismängud, kus jumestaja, juuksuri, stilisti ja muidugi eelkõige kliendi koostöös saab täiesti uskumatult lahedaid tulemusi! Väga lahe mälestus igale naisele! Samuti meeldib väga aktifoto. See valguse ja varju mäng, iga naise sensuaalsuse väljatoomine on väga-väga põnev teema. Aina rohkem naisi soovib jäädvustada oma kaunist keha, tihti üllatatakse selliste fotodega oma elukaaslasi ja abikaasasid.

Avasid hiljuti oma fotostuudio, räägi sellest lähemalt! Olin vaikselt alustanud tööd ühes väikeses armsas fotostuudios koos meeldiva ja toreda tüdrukute seltskonnaga, kuid minu unistus oli algusest peale midagi muud. Oli üks armas õhtu selles stuudios ning katsetasime peale järjekordset koolitust värskeltõpitud nippe minu hea ja andeka fotosõbranna Karen Härmsiga. Nii ta siis täiesti muuseas mainis, et ta on mõelnud. Hakkasime pikemalt rääkima ning tuli välja, et meie unistus on lihtslat niivõrd sarnane, et oleks patt mitte üritada seda koos teostada! Meie unistus oli heade võimalustega avar stuudio, kus oleks hubane nurk niisama mõnusaks olemiseks hea muusika saatel. Ruum, kus kliendid tunneksid ennast vabalt ja mõnusalt (see on ju fotosessiooni puhul ülioluline) ning kus oleks ka endal hea olla. Paik, kuhu kutsuda sõpru külla ja kus saaks korraldada klientidele ägedaid üritusi, koolitusi, sünnipäevi, poissmeeste- ja tüdrukuteõhtuid. Mul on alati tunne, et kui teed midagi õiget, siis mingid salapärased jõud su ümber aitavad sind eesmärkideni jõuda. Nii ongi meil läinud! Leidsime sobiva ruumi Zelluloosi kvartalis ja hakkasime toimetama. Elasime kuu aega ehituspoodides, kangapoodides, vanakraami poodides, õhtuti stuudios pintslid ja värvirullid käes või kodus õmblusmasina taga. Palju tahame veel teha, ootamas on pikk nimekiri põnevaid mõtteid teostamiseks, aga suur osa on tehtud ja mis kõige tähtsam – saame kliente vastu võtta ja teha pilte!!! Muuseas, peaaegu kõik kliendid, kes sisse astuvad, mainivad väga kiiresti ära, et oi kui hea aura teil siin on!

Kas töö kõrvalt jääb pere jaoks aega, kuidas sa seda kõike tasakaalus hoiad? Mul on kaks imearmsat tütrekest – Emilia (6) ja Simona (3). Pean tunnistama ausalt – see algus on olnud paras katsumus kogu pere jaoks, sest nagu ikka n-ö oma asja ajades kipub töönädal venima oluliselt pikemaks kui 40 h/nädalas. Aga õnneks on nad väga toetavad ja mõistvad! Vanemal tütrel on oma väike fotokas, millega ta siis nooremale tütrele pidevalt fotosessioone korraldab. Sätib ta kenasti seina äärde istuma, annab lille kätte, palub pea natuke viltu sättida. Kompromissina selle eest, et kogu aeg väga palju teha on, üritan nädalavahetustel teha tööd nii harva kui võimalik ning enamasti ei ava isegi arvutit. Nii tihti kui saame, üritame reisida. See on aeg siis ainult üksteise jaoks! Meil on ka väga vedanud selle poolest, et meie lastel on kaks imetoredat vanaema ja üks vanaisa, kes siis aitavad mind kiiretel aegadel ja samas saavad lapsed kvaliteetaega eriti suure tähelepanu näol.

Lisainfo 

http://www.kerstiniglas.eu/

http://www.studioflashback.eu

 

Annett Grossfeldt