Modell Agne Vaher: isiklikud probleemid tuleb luku taha panna! Lisatud Galerii

Kirju ja kiirelt muutuva moeilma pöörlemist kahe hooaja vahel ei ole kunagi lihtne jälgida, kuid veel raksem on selles hulluks ajavas atmosfääris kahel jalal püsima jääda. Suured linnad, tundmatud inimesed, nimekad moediktaatorid, kaameravälgud ja rohked casting’ud – nendest on saanud Saaremaal kasvanud modelli Agne Vaheri teine pere. Buduaar uuris praegu Milanos ajutise pesa rajanud kaunitarilt, milline näeb välja moemaailma telgitagune läbi modelli silmade, missugust elu elavad reklaamidest tuttavad näod väljaspool glamuurselt läikivaid ajakirjalehekülgi ning kui palju maksab ilu modellidele.

Mitu aastat oled juba modellindusega tegelenud ja kust pärineb kirg selle töö vastu?

Tõsisemalt olen modellindusega tegelenud poolteist aastat, just nii kaua aega tagasi käisin oma esimesel komandeeringul Pariisi moenädalal, kuhu mind saadeti vaid paari modelliagentuuris tehtud pildiga ning ilma igasuguse kogemuseta, samal ajal kui linnas oli tuhandeid paksude ja väga tugevate portfooliote ja suurte kogemustega tüdrukuid. Olen väikesest peale olnud väga tüdrukulik tüdruk, seega mulle meeldis kõik, mis oli roosa, sädelev ja võimalikult naiselik. Mäletan, kui mu õde prooviti vastu tema tahtmist võistlustantsu trenni panna ning mina ei mõistnud, miks ta sinna minna ei taha, see on ju nii lahe! Õppisin tema kõrvalt nii ühte kui teist ja hakkasin hoopis ise peotantsuga tegelema, mis pani aluse ka modellikarjäärile. Kord sain kodulinnas Kuressaares korraldatud moeshow’l osaledes tunda adrenaliini, mis lavale tulles üle keha värisema pani, seda kogedes sain kohe aru, et see ala ongi minu jaoks. Mulle meeldib väljendada erinevaid tundeid ja emotsioone, anda edasi kliendi ideid ja olla omamoodi kameeleon. 

Kas sul on lisaks modellitööle ka muid hobisid? Kuidas sisustad oma vaba aega?

Kui olin paikne ja tegin modellitööd vaid osalise koormusega, siis tegelesin kõiksuguste treeningutega, õmblemise ja moekollektsioonide valmistamisega. Nüüd ei teki mul isegi küsimust, mida oma vaba ajaga teha – kui seda on, siis avastan järjekordselt uut linna ja võtan sellest kõik, mida võtta annab ning loomulikult külastan ka jõusaali. Viimase olen endale pea igapäevaseks kohustuseks muutnud just nimelt selle hea tunde pärast, mida sealt lahkudes tunnen.

Mida kujutab endast sinu tavaline tööpäev? Kui pikka und võid endale lubada ning kui palju aega kulutad hommikuti iseendale?

Modelli kõige tavalisem ja tihedam tööpäev on loomulikult casting’utel ehk tööintervjuudel käimine. Unega on lood hoopis keerulisemad. Kõik oleneb sellest, mis kellast järgmisel päeval casting’ud hakkavad, vahel peab juba 9.30 kohal olema ning kui palju aega kohalejõudmiseks kulub, peab ise arvestada oskama. Seda muidugi juhul, kui ma ei viibi kohas, kus modellidele pakutakse autojuhte, näiteks Hiinas, Tokyos, Istanbulis. Palju sõltub ka sellest, kuidas eelmine õhtu möödus, kas käisin väljas või mitte, kuidas saan uues kohas magada, millised on elamistingimused ja kuidas sujub kooselu teiste modellidega. Võib juhtuda ka nii, et plaanid magada kaua, sest casting algab hilja, kuid varahommikul helistatakse agentuurist ning pead juba poole tunniga valmis olema.

Kui asi sõltub ainult minust, siis üritan hommikuti kiirustamist vältida, mulle väga meeldib ärgata paar tundi varem, et saaksin rahulikult oma asju teha, hommikust süüa ning vaadata samal ajal arvutist seriaale, kulutada pisut rohkem aega meigile ja juustele.

Kas kasutad meiki igapäevaselt või ootad selleks mõnda erilist sündmust? Mis on sinu olulisemad ilunipid ja -protseduurid, mis aitavad sul alati hea ja särav välja näha?

Kergema meigi teen iga päev, selleks kasutan BB-kreemi ja ripsmetušši. Iluprotseduurideks on juba väga kulunud tarkusetera olla võimalikult palju ilma meigita ning kindlasti enne magamaminekut nägu korralikult puhastada. Kord nädalas teen juustele sooja õlimaski, kord riitsinusõliga, kord takjajuureõliga. Nägu turgutan meemaskiga, mis niisutab nahka täiuslikult. Kohe kindlasti ei saa mainimata jätta ka jõusaali ja liikumist värskes õhus.

Kuidas hoiad oma keha vormis? Kas tegu on hinnalise pärandusega või pigem kurnava töö ja dieeditamise tulemusega?

Pärandusest sel teemal vist väga rääkida ei saa, ikka pean vaatama mida ja kui palju söön, käima trennis ja palju liikuma. Toitumisega on aga lood keerulised, kuna reisides puutun kokku erinevate maade köökidega, millest on väga raske keelduda, sest tahaks ju kõike head ja paremat proovida.

Aga kuidas suhtud ilukirurgiasse? Kas oleksid töö saamise nimel valmis skalpelli alla minema?

Praegu suhtun sellesse pigem negatiivselt, ei oleks kohe kindlasti nõus töö nimel skalpelli alla minema. Kindlasti mängib olulist rolli ka minu suur kartus operatsioonide suhtes. Arvan, et kui inimese juures pole midagi sellist, mis tema elu häiriks, ei tasuks sellist sammu astuda. Samas ei välista ma seda, et tulevikus, kui olen vanem, suhtun sellesse teisiti.

Kuidas on modellitöö sind muutnud? Millised omadused teevad modellist professionaali?

Modellitöö on kindlasti mu maailmapilti rohkesti avardanud ja täiendanud ka kogemuste pagasit. Kindlasti on mul nüüd tunduvalt rohkem teadmisi ka erinevatest kultuuridest. Aja jooksul on tekkinud ka omad lemmikkohad, kuhu jätsin maha tükikese oma südamest ja kuhu hea meelega tagasi läheksin, ning mõned ka sellised kohad, millest järgmine kord kaarega ümber sõidan. 

Samuti hakkasin jälgima tervislikku eluviisi ja vastavalt toituma, kasutan palju tooraineid, maitselisandeid ja maitseaineid, mida tavalistest toidupoodidest ei saada, üldjuhul tellin need internetist või ostan spetsiaalsetest poodidest. Täiesti asendamatu on looduslik suhkruasendaja stevia, proteiinipulbrid, jaanikaunapulber, goji marjad jne.

Modelli professionaalsust näitab tema oskus olla harmoonias iseendaga, pidada piiri eraelu ja vaba aja ning töö vahel, panna paika prioriteedid. Modellitöö juures on oluline osata kõik isiklikud probleemid luku taha panna, sest need ei tohi sind võtete ajal segada. Näiteks kui juhtub midagi ebameeldivat või tunned end lihtsalt haigena või halvasti, ei tohi sa seda mitte mingil juhul välja näidata, kõik tuleb alla suruda ning olla rõõmsameelne ja koostööaldis, sest kliente su probleemid ei huvita! Ei saa ka mainimata jätta oskust viia ellu kliendi soove ja visioone, lisades sinna vürtsi ka enda loomingulisuse ja attitude’iga!

Oluline on osata viia ellu kliendi soove ja ja visioone, lisades sinna vürtsi ka enda loomingulisuse ja attitude’iga!

Räägi oma elu kõige põnevamatest photoshoot’idest ja moe-show’dest. Mis muudab sinu jaoks tööprotsessi eriliseks ja meeldejäävaks?

Siiamaani on enamik pildistamistest toimunud stuudiotes ja kuna minu jaoks muudab asja huvitavaks just ümbruskond, siis ei saa stuudiovõtteid kõige huvitavamateks nimetada. Põnevaim photoshoot oli aga internetiajakirja Kismet Magazine jaoks ning sai tehtud siinsamas Eestis, Riisiperes. Pildistamine toimus suvisel ajal ning sellise majapidamise hoovis, kus mul oli võimalik väga paljude asjade ja olenditega poseerida. Nimelt olid seal kitsed, kanad-kuked-tibud, kassid-koerad, suur viljapõld ja veekogu ning veel palju muid huvitavaid elemente. Just selline ümbruskond annab suuresti inspiratsiooni ja palju ideid millegi huvitava elluviimiseks, kindlasti on midagi sellist stuudios pea võimatu teha. Ka meik oli väga huvitav, minu lähedased ei tundnud mind sellega piltidelt äragi! Samuti oli märkimisväärne Merily Leisi stilistika ning Alexandra Podburtnaja fotograafioskused. Üks väga meeldiv photoshoot oli mul hiljuti Schwarzkopf Hair Editoriali suure kampaania jaoks. Venemaa tippjuuksurid lendasid Milanosse vaid selleks, et siit modelle otsida ning mul oli au olla üks nendest.

Kes on sinu lemmikdisainerid? Kas oled jõudnud juba mõnega neist ka tööalaselt kokku puutuda?

Lemmikdisainereid otseselt ei ole, kuid mulle meeldivad võimalikult klassikalised ja naiselikud rõivad, hästi lihtsate lõigete ja väheste detailidega. Kuulsamatest näiteks Elie Saab, Chanel, Versace.

Mis on sinu suurim saavutus, mille üle tagantjärele mõeldes uhkust tunned?

Kui osalesin Bangkokis 2012. aasta suvel esimese Aasia moenädala raames lausa kolmel couture moeshow’l. Kollektsioonide disainerid/loojad olid vapustavad ning rõivad tõelised meistriteosed. Nad lendasid vaid selleks ürituseks kohale: Lie Sang Bong on Pariisis tegutsev Korea disainer, Frederick Lee lendas kohale Singapurist ning modell Christophe Josse saabus Pariisist. Couture show’dele saadeti pea kõik tüdrukud, kes sel hetkel Bangkokis olid ning kliendid on sääraste ürituste raames ülivalivad. Saan olla uhke selle üle, et töötasin nendel päevadel täpselt nii palju, kui maksimaalselt võimalik on.

Kuidas kujutad endale ette oma tulevikku? Kas oled oma elu juba ette ära planeerinud või jätad pigem ruumi ka õnnelikule juhusele? 

Tuleviku kohta ei oska ma ausalt öeldes veel mitte midagi öelda. Eks aeg näitab, mis edasi saab, kuid kindlasti tahan modellindusega edasi tegeleda ning järgmiseks kolmeks kuuks Tokyosse minna. Sel aastal veel kooli ei jõua, kuna on tahtmine välismaale õppima minna ning avalduse esitamisega ja üleüldse otsustamisega, mida õppima minna, olen nii või naa hiljaks jäänud. Seega algab ülikoolielu minu jaoks alles järgmisel aastal. Väga hea oleks, kui saaksin oma õpinguid kombineerida modellindusega ka edaspidi.

Tekst: Kristiina Virt

Fotod galeriis: Lev Dolgachov, Reda Rusty, Alexandra Podburtnaja, Alexandr Vinogradov

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar Shopping kevad 2013