Põhja-Tallinna solist Kerli Kivilaan rääkis poistega läbisaamisest ja elust bändis

Sellest päevast, mil Kerli Kivilaan bändiga Põhja-Tallinn liitus, on tänaseks möödas pisut üle poole aasta. Kerli on jõudnud oma bändiliikmeid lähemalt tundma õppida ning uue elutempoga juba üsnagi harjunud. Buduaar uuris Kerli käest, kuidas ta poistega läbi saab, mida on bändis olemine talle õpetanud ning milline näeb välja nende söögisedel keset kontserttuuri.

Kerli usub, et bändis veedetud ajaga ta ise muutunud ei ole, pigem on aga muutunud tema arusaam inimestest. "Inimesed on väga erinevad, mitte ükski kontsert ei ole teisega identne, samuti on publik alati erinev. Mind ennast mõjutab väga palju publikult tulev energia, kuid olen aru saanud, et alati ei saa sellele loota ning sisemist põlemist tuleb otsida mujalt. Olen muutunud kindlasti hääleliselt vastupidavamaks ning püüdnud leida nippe, kuidas hääl kontserdi lõpuks väga ära ei väsiks," nendib Kerli.

"Poistega saan väga hästi läbi, üksikuid nääklemisi on harva ette tulnud. Aeg-ajalt olen pidanud ehk oma arvamust veidi kõvema häälega välja ütlema, kuid see ongi üks meie koosluse häid omadusi – oma arvamus ja seisukohad öeldakse alati välja, mingit sisemist vimma üksteise vastu ei teki," kommenteerib Kerli.

Et omavaheline läbisaamine on bändiliikmetel hea, siis veedetakse vahel ka niisama koos aega. "Me suhtleme omavahel ikka üsna sageli, puutume enamasti kokku pigem bändiga seotud tegemistes, aga oleme ka head sõbrad bändivälises elus ning veedame ka niisama koos aega, poisid omavahel muidugi rohkem."

Kiiretel aegadel tuleb bändiliikmetel süüa seda, mis kätte juhtub. "Üldjuhul kiirel ajal otsime teepealt miskit süüa, kohvikutest või tanklatest. Mina rämpstoitu ei armasta, seega püüan endale alati leida midagi tervislikku, näiteks salatit. Poisid söövad enamasti midagi toekamat, aga ka mitte alati rämpstoitu," muigab Kerli.

Karin Karu

Piltide autorid:

Riina Varol (portree)

Peeter Langovits (bändipilt)