Saatus viis saatejuht Liina Randpere kokku suure armastusega

14 kommentaari
Saatus viis saatejuht Liina Randpere kokku suure armastusega

Alati rõõmsameelne ning energiline saatejuht ja raadiohääl Liina Randpere (29), kes hoiab end vormis kiire elutempoga ning ekstreemsporti harrastades, on alati armastanud oma sõpru ja lähedasi üllatada. Et peagi on käes sõbrapäev, otsustas Buduaar Liina käest küsida, kuidas ta seda romantilist päeva kooliajal tähistas ja mida vahvat nad mehega oma esimesel ühisel valentinipäeval plaanivad. Lisaks rääkis Liina meile ka imearmsa loo sellest, kuidas ta oma praeguse elukaaslasega tuttavaks sai ja sellest loost võib järeldada vaid üht – elus ei tasu ise suuri plaane teha, sest elul endal on tavaliselt meie jaoks veelgi suuremad plaanid.

 

Alati rõõmsameelne ning energiline saatejuht ja raadiohääl Liina Randpere (29), kes hoiab end vormis kiire elutempoga ning ekstreemsporti harrastades, on alati armastanud oma sõpru ja lähedasi üllatada. Et peagi on käes sõbrapäev, otsustas Buduaar Liina käest küsida, kuidas ta seda romantilist päeva kooliajal tähistas ja mida vahvat nad mehega oma esimesel ühisel valentinipäeval plaanivad. Lisaks rääkis Liina meile ka imearmsa loo sellest, kuidas ta oma praeguse elukaaslasega tuttavaks sai ja sellest loost võib järeldada vaid üht – elus ei tasu ise suuri plaane teha, sest elul endal on tavaliselt meie jaoks veelgi suuremad plaanid.

Kooliajal tähendas sõbrapäev Liina jaoks sageli magamata ööd. “Tavaliselt möödus minu sõbrapäeva eelne öö kaarte meisterdades ja ei olnud üldse harv juhus kui magama sain alles kell neli hommikul. Kaartide valmistamisel kasutasin paberinuga, kleep-kilepaberit, kangast, paelu ja kõikvõimalikke muid vahendeid. Ühesõnaga tegu oli tõeliste meistriteostega ja tihti ütlesid sõbrad, et sõbrapäeva ootus seisneb ka suuresti põnevuses, millise kaardi ma seekord valmis meisterdanud olen. Meil Rakvere Reaalgümnaasiumis olid nii koolisisene kui ka väline postkast ehk siis sai kaarte saata ka teise kooli õpilastele,” meenutab Liina, et kooliajal oli sõbrapäeva tähistamine alati väga oodatud ning armastatud. 

Täna Liina kaarte enam ei valmista, kuid lähedasi peab meeles kindlasti ning kõige rohkem tähelepanu saab sel päeval just elukaaslane, sest neile on see esimene ühine  valentinipäev. “Kaarte ma enam ei meisterda tõesti, kuigi tegelikult ju võiks isegi … . Aga kõige lähedasematele saadan ilusa sisuga sõnumi või kirja ning õhtul proovin ikka veidi erilisemat sööki valmistada, veini nautida ning mehega koos mõnusalt aega veeta.”

Kuidas Liina ja tema elukaaslane üldse tutvusid? Liina enda sõnul oli see puhas saatus, sest tegelikult polnud tal sel eluhetkel mingit plaani uut suhet alustada. “Oma mehega kohtusin alles eelmisel aastal ja tegelikult võib öelda, et päris humoorikalt. Olin just suhte lõpetanud ning sajaprotsendiliselt kindel, et nüüd peaks veidi aega puhkama ja lihtsalt omaette olema. Elasin üksi Kalamaja korteris, kust pidin suveks paariks kuuks korraks välja kolima ning otsisin endale ajutist pinda ehk siis kellegi juures tühja tuba, kuhu saaks korraks oma kotid toetada. Sõbra sõbral oli selline tühi tuba olemas ja viimast vaatama minnes mehega kohtusimegi. Kuna aga säde meie vahel tekkis üsna kiirelt siis otsustasin koheselt ebameeldivuste vältimiseks mitte sinna kolida. Siit moraal, et ei tasu elus suuri plaane teha, sest niikuinii teeb elu ise vajalikud korrektuurid. Ehk siis nüüdseks olen suhtes ja elan koos oma kalli mehega ning olen kogu selle segaduse üle äärmiselt õnnelik,” muigab särasilmne Liina, kes nüüdsest peale on veendunud, et elus on asju, mis juhtuvad vaatamata sellele, mida me ise planeerinud oleme.

Küsimuse peale, kas valentinipäeva tähistamine iseenesest üldse on vajalik, vastab Liina nii: “Tihti öeldakse, et valentinipäev on kommertslik ja nõme, et mõtetu on sellist päeva tähistada ning sõpru ja armastatuid tuleks ju iga päev hinnata ja meeles pidada. Mõnes mõttes olen nõus, aga kes meist tegelikult ikka jõuab sõpru ja kallimaid iga päev meeles pidada ja hinnata? Ma arvan, et on täiesti ok, kui üks niiöelda mõtetu kommertspäev seda meile kord aastas meenutab.”

Karin Karu