Uuring: Eesti elanikud ei taju HIV-ohtu

5 kommentaari

2008. aasta kevadel viis TNS Emor läbi HIV-teemalise uuringu, millest selgus, et Eesti elanike teadlikkus viiruse leviku osas on madal ning inimesed alahindavad oma riskitaset. Ligi kolmandik vastanutest leidis, et HIV ei ole Eestis nii tõsine probleem, et puudutaks teda või tema lähedasi ja nõuaks ettevaatusabinõude tarvituselevõtmist. Probleemi tõsidust eitasid rohkem Eesti väiksemate linnade ja alevite elanikud, mehed ja juhtivtöötajad.

2008. aasta kevadel viis TNS Emor läbi HIV-teemalise uuringu, millest selgus, et Eesti elanike teadlikkus viiruse leviku osas on madal ning inimesed alahindavad oma riskitaset.

Ligi kolmandik vastanutest leidis, et HIV ei ole Eestis nii tõsine probleem, et puudutaks teda või tema lähedasi ja nõuaks ettevaatusabinõude tarvituselevõtmist. Probleemi tõsidust eitasid rohkem Eesti väiksemate linnade ja alevite elanikud, mehed ja juhtivtöötajad.

Partneriga on HIVst rääkinud iga kolmas eestimaalane ning lastega on seda teemat puudutanud 30 protsenti eestikeelsest ja 46 protsenti muukeelsest elanikkonnast.

„Uuring näitab, et tavalised tööealised elanikud alahindavad oma riskitaset – väga suur osa ei pea vajalikuks ettevaatusabinõusid tarvitusele võtta. See on märk, et teavitustööd tuleb tõhusamaks muuta, kui soovime Eestis levivale epideemiale piiri panna ja vältida tulevikus väga tõsiseid tagajärgi,“ lausus TNS Emori juhataja Karin Niinas.
HIV-alast teavitustööd pidas oluliseks valdav osa vastanutest, kõige rohkem rõhutati ennetustegevuse vajalikkust koolides.

„Arvestades, et täiskasvanud elanikud ei taju piisavalt oma riske ning samuti on ebapiisav teavitustöö koolides, tuleb tuua ennetustegevusse uusi lahendusi,“ lausus HIV-ennetusega tegeleva ettevõtete ühenduse Terve Eesti Sihtasutuse tegevjuht Mairi Jüriska.

Jüriska sõnul näitas uuring, et suletuma ja alahoidlikuma väärtusmaailmaga inimesteni senine HIV-teavitus ei jõua ja postritest bussipeatustes ei piisa.

/Buduaar.ee/