Villu Parvet: kui sa ei suuda andestada

Elus võib ette tulla olukordi, kus sind on haavatud tõsiselt ning sa pole valmis seda teinud inimesele täielikult andestama. Sul on selles olukorras tegutsemiseks erinevad võimalused, kuid enamasti ei ole vihkamine ning andestamata jätmine kõige paremaks lahenduseks. Kui oled ise või on sinu sõbranna sellises olukorras ning on raske andestada, võib järgnevatest mõtetest kasu olla. 

Sa ei pea alati andestama. Selleks, et eelkõige iseenesega hakkama saada, ei ole andestamine sugugi ainuke variant. Vihkamise ja andestamise vahel on veel üks võimalus – leppimine. Saad leppida iseendaga ning sellega, mida inimene tegi. Sa ei pea talle veel andestama, kuid saad sel viisil lõpetada ka vihkamise. Väga tihti on just leppimine variandiks, mille puhul sa ei pea ennast vägisi andestama sundima, kuid koged hinges samaväärset vabadust.

Ära kunagi teeskle andestamist. Mitmed inimesed lähevad kergema vastupanu teed ning andestavad pealiskaudselt ja möödaminnes. See pole tegelik andestamine, vaid ainult andestamise teesklemine, mille puhul tegutsed lähtuvalt hirmust või soovist tülisid vältida. Säärane käitumine kulutab inimest väga palju ning tekitab tohutul määral sisemist viha, mis hakkab hiljem pinnale tõusma. Ära müü nii oma väärikust ja hingerahu.

Vihkama jäämine pole lahendus. Valdavalt mitte kunagi pole andestamisest keeldumine ja inimese vihkama jäämine tegelikuks lahenduseks. Sa ei saa sel viisil probleemi enesest välja ning kui lähed kättemaksmise teed, siis enamasti kahetsed hiljem topelt (probleem jääb sind vaevama, lisaks tegutsed vastuolus oma standarditega). Tihti jäävad vihkama vaid ebamõistlikult uhked või kannataja rolli võtvad inimesed.

Leppimine võib olla parimaks võimaluseks. Kui sa pole veel valmis andestama, siis vali see variant. Selleks ei ole vaja sul isegi sulle haiget teinud inimesega suhelda. Selle tee saad läbi käia ise ning kui kõiki neid samme järgid, on täiesti kindel, et tunned ennast paremini. Sinu hinge haavade tähendus muutub ajas. Kui suudad leppida, siis näed elus jälle uut mõtet ning toimid palju tõhusamalt.

Enamasti tahad lihtsalt õiglust ja mõistmist. Kui enda vastu täiesti aus oled, siis ilmselt tunnistad, et sa ei soovi ka niivõrd kättemaksu kui õiglust, oma kannatuste mõistmist ja tunnustamist. Kui loogiliselt mõtlema hakkad, siis tegelikult teise ründamine sulle seda ei anna. Ära unusta, et tihti kannatab kättemaksja rohkem kui see, kellele kätte makstakse. Pigem püüa taandada sulle haiget teinud inimene enese jaoks täiesti ebaoluliseks ja tunned, kuidas viha taandub.

Tunnista oma tundeid. Kui tunned viha, siis ole targem ja oska näha selle sisse. Öeldakse, et iga viha all on tegelikult peidus valu. Sa ei jõua selleni enne, kui vihast lahti lased. Mööna endale, et sulle haiget teinud inimene polnud täielik kurat ja temas võib olla ka kas või mõni protsent head. Inimesed on oma olemuselt piiratud ja võib-olla ta lihtsalt tegutseski oma parimate võimete piires. 

Leppimine aitab valust üle saada. Su valu ei kao reeglina kättemaksu läbi, pigem nii see hoopis võimenduks. Viha kurnab sind ning hakkab tõestatult ka su tervisele halvasti mõjuma. Sul tasub mõelda, et armastad ennast rohkem kui teda vihkad. Sel juhul keskendugi enesele ja mõtle rohkem häid mõtteid. Kui ta su pähe tungima hakkab, ütle lihtsalt „stopp“ ja korda endale, et armastad ennast selleks liiga palju, et teda vihata.

Juhi oma tulevikku. Olles leppinud toimunuga ning tunnistanud, et said lihtsalt väga palju haiget, saad ka tuleviku osas kontrolli enda kätte. Saad valida, kas andestad talle või mitte – väga tihti võid tingimuseks seada selle, et ta peab tegudega tõestama oma kahetsuse suurust, samuti siiralt vabandama. Seniks aga võid langetada otsuse lasta oma ellu vaid neid inimesi, kes sulle hästi mõjuvad.

Tema käitumine on tema probleem. Ära kunagi unusta, et sulle haiget teinud inimese käitumisel on selged põhjused. Suure tõenäosusega olid need seotud ebakindluse, traumade ning lahendamata sisevõitlustega. Sa ei saa selle eest vastutada ning ei pea selle pärast kannatama. Kui lepid sellega, et inimene ongi raskes olukorras, teed kingituse eeskätt enesele, mitte talle. Sageli on ta jõulise fassaadi all väga murtud hing. 

Leppides näed oma rolli toimunus. Mitte ükski asi ei juhtu reeglina täiesti juhuslikult, vaid sa oled sellele kas otseselt või kaudselt kaasa aidanud. Naisena suudad sa toimunut vajadusel tõlgendada täpselt nii nagu tahad, luues kas või kümneid nn „tõdesid“. Kõige kasulikum on aga tunnistada, et kas või mõne pisikese asja ulatuses lasub vastutus ka sinul. Ära karda vaadata enda sisse ja märgata oma mustemat poolt – see on väga inimlik!

Saad muuta oma järeldusi. Elus anname toimunule väga selge tähenduse sõltuvalt oma hetkeseisundist ja veendumustest. Kui mõtled toimunule veidi teisiti, siis märkad ka, et asjad ei olnud päris nii must-valged. Võib-olla tegid mõne järelduse liiga kiiresti või „täitsid lüngad“ teise inimese motiivide osas, kuigi vastavad faktid puudusid. Pole üldse välistatud, et sulle haiget tegemine ei olnudki teise inimese peamine kavatsus.

Ta ei ole pelgalt see tegu. Inimese sees on alati väga palju erinevaid osi. Seal on tema kannatused, piiratus, päritoluperekonna mõju ja hetketunded. Mõtle, kas sind haavanud inimene on vahel ka midagi hästi teinud. Enamasti on. Ta võis su hinge lüüa sügavad haavad, kuid ometi armastasid teda teatud kindlatel põhustel. Võib-olla on nendest isikuomadustest sulle tulevikus kasu. Inimestes on hea ja halb kõrvuti. Märka ka head.

Valik on sinu. Leppides saad ise otsustada, millist suhet selle inimesega tulevikus soovid. Võid otsustada ka hiljem, sõltuvalt tema käitumisest. Sageli kadestame ka meile haiget teinud inimese juures mitmeid isikuomadusi. Kui sulle tegi näiteks haiget su lapse isa, võid otsustada armastada oma last rohkem kui teda vihata ning kasutada oma energiat pigem temas olevast heast kasu saamisele, mitte lõpututele võitlustele.

Lepi ka endaga ära. Kui valid leppida, siis lepi ka enesega. Viha kurnab ning võtab lihtsalt meeletult palju aega ära. Otsusta ennast mitte kunagi süüdistada toimunus ning näe seda ettevalmistusena tulevikuks. Elu on täis ootamatusi ning tihti ei ole võtmeküsimuseks see, mis täpselt toimus, vaid see, kuidas sa toimunut enesega töötamise tulemusena mõistad. Seega võid muuta olukorra paremaks juba täna.