Villu Parvet: saad just sellise partneri, keda väärid!

Iga paarisuhte tulevikuperspektiiv sõltub tegelikult väga suurel määral sellest, millised on mõlema osapoole sisemised standardid. See tähendab, et suhtesse astuja toob kaasa oma väljakujunenud veendumused ning nõudmised iseenda suhtes, mis määravad suuremas plaanis ära selle, millise partneriga jääb suhe pikaajaliselt kestma.

Inimesed rahuldavad oma vajadusi vastavalt sellele, millised on nende väljakujunenud harjumused – see on aga otseselt veendumuste peegelduseks. See tähendab seda, et inimene lihtsalt peab teatud asju iseenda ja teise puhul normaalseks ja loomulikuks. See, mida inimene erinevates valdkondades loomulikuks peab, ongi komplekt sisemistest standarditest. Näiteks on inimesel välja kujunenud harjumuspärane töökuse, trenni tegemise, pidutsemise, lugemise, enese arendamise, laisklemise ja muu standard. Inimene lihtsalt peab loomulikuks seda, et ta tegeleb teatud valdkonnaga seotud tegevustega just enda jaoks mõistlikul määral ning pühendumusega. Standardid eksisteerivad praktiliselt kõikides valdkondades ning nagu öeldud, on nende väljakujunemise mehhaanika pikaajaline ning seetõttu eeldab ka nende muutumine tõsist tööd iseendaga. Sageli on standardid seotud inimese tuumveendumustega, mille ümberkujundamine eeldab tugevat sisemist motivatsiooni.

Paarisuhte alguses ei ole osapooled sageli valmis koheselt ja täies ulatuses oma standardeid avaldama ning seetõttu toimubki teise osapoole tegeliku olemuse avastamine teatud aja jooksul. Eriti käib see standardite kohta, mis pole üldises ühiskondlikus arvestuses väga kiiduväärsed: näiteks see, et inimene peab normaalseks ennast nädalas paar korda purju juua, ebatervislikult süüa või lugeda vaid korra kuus ja siis ka mõnda ajakirja. Pole mitte midagi ebamaist selles, et tahame ikka ka oma suhtepartneri silmis vähemalt alguses natuke (või siis päris palju) paremad välja paista. Ometi ilmnevad suhte osapoolte standardid kooselu jooksul küllaltki kiiresti: me lihtsalt tuvastame erineval viisil, mida peab paarisuhte osapool loomulikuks ning normaalseks. Kohati võivad säärased avastused olla küllaltki ebameeldivad, sest reeglina oleme ikkagi hakanud inimest hindama ja armastama sellepärast, et vähemalt meie esialgse taju kohaselt oleme temaga piisavalt sarnased. 

Iga paarisuhte puhul on täiesti loomulik, et toimub nn standardite kokkupõrge, mille tulemusena hakkavad need ühtlustuma. Just lähedussuhte käigus võib olla emotsionaalne seotus teise inimesega piisavaks motiiviks suhte osapoolte standardite ümberkujundamisel. Praktika näitab aga, et standardite muutumisel on teatud piirid. Näiteks, kui inimene avastab, et teise jaoks on normaalne suures koguses alkoholi tarbida, ei hakka ta alkoholilembelise inimesega lähisuhtesse astudes meeletult jooma, kuid võib ajapikku avastada, et tarbib pisut rohkem kui varem. Sama toimib ka nähtuste kohta, mida saab pidada üldises plaanis positiivseks: näiteks hakkab väga trennilembelise inimesega suhtesse astunu avastama, et ta teeb rohkem trenni jne. 

Unistus paigalseisust on utoopia, me muudame oma standardeid pidevalt ning suuresti vastavalt sellele, kellega me lähisuhtes oleme. See, mis on teatud ajaühikus väikene muutus, toob kuude ja aastate lõikes kaasa dramaatilisi erinevusi. Näiteks, kui hakkame oma armastatud partneri eeskujul teatud ajahetkel midagi suuremal või väiksemal määral tegema, võime avastada, et pikemal perioodil on see andnud suuna meie standardite muutumise osas ning on hakanud kujundama meie sisemist veendumust sellest, mida peame iseenda puhul normaalseks. Siin peitubki oluline mõte, mida tasub igas lähedussuhtes arvestada.

Miks on kasulik teha selgeks ja maksimaalselt püüda mõista teise inimese standardeid? Eeskätt sellepärast, et nimetatud standardite erinevused sinu omadega määravad suuresti selle, milliseks suhe kujuneb. Sisuliselt eksisteerib kolm stsenaariumit: muutud partneriga veel sarnasemaks (juhul, kui partneri mõju sulle on suurem kui sinu mõju partnerile), partner muutub sinuga sarnasemaks (kui sinu mõju partnerile on suurem) või suhe lihtsalt lõppeb standardite liiga suurte erinevuste tagajärjel. Praktika näitab, et esimesed kaks stsenaariumit võivad olla omavahel seotud, kuid tavaliselt toimub ikkagi väga kindla mehhaanika kohaselt muutus ühe partneri standardite suunas.

Seetõttu ongi äärmiselt oluline, et suhtesse astudes ning suhtes olles teeks osapool selgeks selle, millised on teise osapoole standardid ning nõudmised iseendale. Kui partneri standardid on ilmselgelt kasuliku iseloomuga, siis tasub endale teadvustada, et teatud määral on muutus vältimatu. Väga sageli käivad positiivsete standarditega käsikäes ka püsivus ning järjepidevus. Tulenevalt sellest võibki arvestada, et suhtesse astunul tuleb suhte jätkuvuste huvides arvestada vajadusega oma standardeid tõsta. Näiteks, kui suhte ühe osapoole standardiks on see, et ta mitte mingil kujul ei flirdi võõraste naiste või meestega ning selle aluseks on pikaajaliselt väljakujunenud veendumus, tasub teisel osapoolel tõsiselt kaaluda oma standardite vastavusse viimist paarilise omadega. 

Nähes oma partneris kõrgeid positiivseid standardeid, ei ole nende järgi joondumine sageli sugugi piinav või ebanormaalselt raske. Vastupidi, just seda saab nimetada pikemal perioodil vägagi vajalikuks kasvuks ja arenguks. Väga sageli leiavadki edasipüüdlikud inimesed enda kõrvale teadlikult või osaliselt teadvustamatult inimesi, kes on küll nende sarnased, kuid veelgi kõrgemate standarditega. Kuna standardite ühildumine on pikemal perioodil vältimatu ning tugevama väljakujunenud standardid reeglina ei muutu, rakendubki mehhaanika, mille kohaselt inimesed leiavad partnerid, keda nad väärivad. Kui suhte osapoolel on õnnestunud ajutiselt jätta mulje endast kui väga kõrgete standarditega inimesest, siis ta kas muutub vastavaks esialgselt loodud ootustele või suhe suure tõenäosusega lõppeb. Standarditest rääkimine on normaalne ning oma partneriga tasub arutada standardite muutmist ning selle mõju mõlemale suhte osapoolele.

Kokkuvõttes tasub mõista suhtesse astumisel enese ja teise inimese standardeid. Endast tunduvalt madalamate standarditega partneri leidmine on nagu tennise mängimine lapsega, sa kulutad küll aega ja energiat, aga mingit arengut ei toimu, pigem vastupidi, mõne aja pärast oled võimetu korralikule mängijale pinget pakkuma. Kui avastad, et oled ise tegelikult madalamate standarditega, siis ei tasu eriti pikalt hellitada lootust, et su partner hakkab tegema enesele esitatavates nõudmistes olulisi järeleandmisi ning sa lihtsalt kasvad tast lahku. Nähes oma partneris positiivseid kõrgemaid standardeid, tasub sellest eeskuju võtta ning muutuda – see pole lihtne, kuid on kindlasti võimalik.

Villu