HINNATUD FOTOGRAAF MAKSIM TOOME: „Tüdrukute peas elavad tarakanid!“
Pilt: Maksim Toome

Ühel järjekordsel kaaneseeria pildistamisel hinnatud fotograaf Maksim Toomega tekkis tiimil küsimus: kasutada tuulepuhurit või mitte? Peale jäi Maksimi sõna ning lõpptulemust nähes kajab kogu stuudio kui ühest suust: vau! Mees kaamera tagant kostab selle peale vaid: "On tehtud..."

Tõepoolest, pildistamisi on fotograaf Maksim Toomel tehtud üksjagu. Aga veel enne kui fotograafia südame võitis, töötas mees hoopis ajalehe autorubriigi toimetajana ning vahetevahel kirjutas ka kinnisvarast. Kuna aga ajalehe ametlik fotograaf oli sageli hõivatud ja Maksim reisis seoses autotestidega palju välismaal, pidi ta ise ka autodest pilte tegema. Toimetuses nähti, et mehel tuleb pilditegemine väga hästi välja, mispeale hakati teda paluma ka intervjuudel ja seltskonnaüritustel pildistama, kus omakorda märkasid tema annet ürituste korraldajad ning tööpakkumisi fotograafina laekus aina juurde.

Tänaseks on Maksim fotograafina töötanud üle kümne aasta ning kui kõik sai omal ajal alguse autodest, siis täna tema Instagrami lehte külastades vaatavad sealt vastu hoopis piltilusad naised. Kahtlemata võib Maksimi nimetada just moefotograafiks ning küsimusele, mis on tema suurimaks unistuseks, vastab mees üheainsama hetkega: “Loomulikult New Yorgi Vogue'i esikaas!” Ambitsioonikas, kas pole? „Unistus peabki olema suur ja väga raskesti kättesaadav,“ on Maksim veendunud. 

Maksimi inspireerivad tema töös enim maailmakuulsad fotograafid ja kunstnikud. Vahel vaatab ta uute ideede saamiseks läbi Newtoni, LaChapelle'i ja Testino fotoalbumeid, mis tal riiulis seisavad. Suurteks inspiratsiooniallikateks on ka reisid, kus ei jää kunagi külastamata muuseumid ja näitused. Ka filmidel ja muusikal on oma eriline koht ning ühtäkki tunnistab Maksim, et mõnikord tuleb konkreetne pilt vaimusilmas ette just sel ajal, kui mõni huvitav lugu kõrvaklappidest kostub.

Pettekujutelm Itaaliast ja Kreekast 

Kõige põnevamaks pildistamiskohaks peab loominguline mees Suurupi liivakivirannikut, mida ta nimetab teisisõnu ka oma suvestuudioks. Igal suvel saab seal ühes ja samas kohas teostatud mitu fotosessiooni. “Koht on tõesti nii ilus ja erineb tavalisest Eesti rannikupildist, et sageli küsitakse, kas ma käisin Itaalias või Kreekas pildistamas,” rõõmustab fotograaf ja lisab, et looduses on meeletult palju variante pildistamiseks. „Kunagi ei tea, mis ilm sind ootab – kas on päike või udu, tulipunane loojang või päike haihtumas pilvedesse. Kas meri on vaikne või tormine? Lisaks veel pargid ja metsad, linnatänavad ja varemed,“ mõtiskleb Maksim unistavalt võimalustest perfektset pilti jäädvustada. Stuudiot peab ta kõige igavamaks kohaks, kuid tõdeb, et stuudios tulevad inimese emotsioonid jällegi paremini esile ja võimalusi valgusega eksperimenteerida on rohkem.

Taaskohtumisrõõm oma fotodega välismaal

Fotograafi jaoks on kõik pildid talle nagu oma lapsed – ei saa esile tuua üht või teist. Kuid reeglina on pilt, mis jõuab mehe Instagrami, just see, mille üle ta eriti uhkust tunneb. Mitmeid Maksimi pilte, mis on müügil pildipankades, saadab suur edu erinevates maailmanurkades. Harvad ei ole juhud, mil keegi saadab taas kord  Maksimile pildi, et näe, sinu tehtud foto on plakatil Singapuris, kreemipurgil Moskvas, ajakirjas Delhis, fitnessisaalis Los Angeleses, või hoopis kanali National Geographic saates. „On uhke tunne, kui sinu töö on maailmas nii kõrgelt hinnatud,” tunnistab Maksim.

Paar aastat tagasi oli Maksim ametlik fotograaf konkursil Miss Reval ning siiamaani on selle konkurssi raames tehtud  foto, kus Maksim seisab – käed laiali – kaheksa ilusa bikiinides tüdrukuga, tema Instagrami profiilipilt. Sarnased pildid on ka maailma kuulsatel fotograafidel, näiteks Terry Richardsonil, kes seisab meres koos kümne topless-tippmodelliga. „See pilt on Terry visiitkaart,“ teab Maksim rääkida.

Tarakanid tüdrukute peas 

Olles pildistanud sadu naisi, oskab Maksim avameelselt rääkida ka Eesti naiste suurimatest kompleksidest, milleks on tema sõnul kas üleliigne kaal tervikuna või mõnes konkreetses kehapiirkonnas. „Mõnikord on see tõesti põhjendatud, kuid enamasti elavad need tarakanid vaid selle naise peas. Keegi teine peale tema enda – ka mitte fotograaf – ei märka tema puudusi,” räägib Maksim ning lisab elutargalt, et inimene vaatab enda peale täiesti erinevalt, kui teised seda teevad. „Ühele sa meeldid, teisele mitte.“ Naised on Maksimi sõnul kindlasti kriitilisemad oma piltide suhtes, kui mehed. „Kui tüdruk arvab, et ta ei ole fotogeeniline, on väga raske talle selgeks teha, et pilt tuli ilus välja. Lõppkokkuvõtes on küsimus siiski enesekindluses. Enesekindlad inimesed, kes ei karda midagi, näevad ka piltidel  alati ilusad välja, sest meeldivad iseendale ning järelikult ka teistele.“

Viimase kümne aastaga on naised aga Maksimi sõnul teinud läbi positiivse muudatuse ning hakanud vabamalt võtma, millest tulenevalt tuntakse end ka kaamera ees vabamalt. Suuresti on see tingitud just tänu sotsiaalmeediale. „Kui enne olid vaid esikaantel poseerivad modellid perfektsed, ja kõik üritasid neid kopeerida, siis nüüd näevad naised, et välimus võib olla väga erinev ja sa meeldid tuhandetele inimestele, kes meeleldi jälgivad su elu Instagramis,“ mõtiskleb Maksim ning rõhutab, et esiteks pead sa olema huvitav inimene ja alles teiseks ilus. 

Võlur nimega Photoshop

Rääkides aga ebakindlusest ja iseendaga rahulolematusest ei ole tänapäeval kellelegi võõras võlur nimega Photoshop, mis aitab absoluutselt iga iluvea või ebaperfektsuse puhul. Fotograafide jaoks on tegu nii sõbra kui aeg-ajalt ka vaenlasega, kuna vahel minnakse oma soovidega ilmselgelt üle piiri. „Mina üritan fotošoppida alati nii, et pilt näeks maksimaalselt puhas välja, aga samal ajal ei saaks keegi sajaprotsendilise kindlusega öelda, et Photoshop'i üldse kasutati,” seletab fotograaf ning täpsustab, et sageli tähendab fototöötlus lihtsalt naha puhastamist ja korrigeerimist. Natuke fotošoppimist nõuavad Maksimi sõnul praktiliselt kõik naised, kuid igal asjal peab olema oma kuldne kesktee. „Vahel naised nõuavad, et ma neid saledamaks fotošopiksin, kuid on olnud juhuseid, mil naine pärast minu töötlemist teeb ise veel natuke fotošoppimist  juurde. See on olnud nii ainult naiste puhul, kelle kohta kuidagi ei saaks öelda, et ta oleks paks või isegi natuke ülekaaluline. Täiesti ilusad, hea figuuriga naised tahavad ennast mõnikord näha absoluutselt perfektse kehaga ja lähevadki üle piiri, mis mind vaid muigama paneb,“ pajatab Maksim ning lisab, et ilusa välimuse juures on ilus mõistus alati teretulnud. Samas teavad ju kõik, et ilu ja mõistus käivad harva koos. ..

Maksim leiab, et elu peab võtma nii nagu ta on ja mõistma, et sa ei ole 100-eurone kupüür, mis kõikidele meeldib. “Kui seda mõista, hakkavad asjad juba paremaks muutuma. Ebakindlus sõltub enesehinnangust, mis omakorda sõltub sellest, mida sa arvad, et inimesed sinust arvavad. 90%  inimestest ei arva sinust midagi. Neil on suva; nad mõtlevad ainult iseendast – nagu sinagi,“ lausub Maksim tõsimeeli ning jagab meile üht iseäranis huvitavat soovitust. „Pea meeles, et kui sa teed kõik valesti sellise näoga, et kõik on väga õige,  hakkavadki inimesed mõtlema, et sa teed kõike õigesti. Ja lõppude lõpuks ei tea keegi kunagi, kuidas on õige.“

Kaamera ees  ebakindlusest vabanemiseks on Maksimi sõnul aga ka mõned konkreetsed „tehnilised“ nipid, mis aitavad tõsta enesehinnangut. „Keha ja mõistus on omavahel väga tihedalt seotud.  Alustada võiks sellest, et hoiad õlad taga, nina ülespoole, rind ette ja keha sirgelt. Selline näeb välja positiivne ja enesekindel inimene.“ Maksim teab rääkida, et sageli lahkuvad naised pildistamiselt märksa enesekindlamana, kuna ilusad pildid aitavad enesehinnangut tõsta.  „Olen väga tihti näinud kuidas naine vaatab end täiesti teise nurga alt kui näeb ennast ilusal pildil. Ja siis on tal põhjust öelda: „I still shine bright like a diamond“ – ja minna maailma vallutama.“


Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar mai-juuni 2019.