Lasteaiaõpetajad tunnistavad: olulised asjad, millele lapsevanemad kahjuks tähelepanu ei pööra

Enamik lapsevanematest usaldab iga tööpäeva hommikul oma lapse lasteaiaõpetaja kätesse, inimese juurde, kes on viiel päeval nädalas see, kes sinu lapse eest hoolitseb, teda õpetab ja tema muredest osa saab. Kuid sinu laps pole sugugi ainus, kelle eest see inimene hoolt peab kandma. Vanemad kipuvad unustama, et igas rühmas on lisaks veel umbes kakskümmend last, kes vajavad täpselt sama palju tähelepanu kui sinu oma. Buduaar uuris lasteaiaõpetajate käest, millised on asjad, mis lapsevanematel tihti meelest kipuvad minema. Kuidas saaksid vanemad õpetajate elu natukenegi lihtsamaks teha? Saime järgnevaid vastuseid: 

“Kaasa võetud kaisukatele ning riietele tuleb lapse nimi sisse kirjutada.” 

“Kui lapsele tuleb järele keegi, kes pole tema ema või isa, tuleks sellest kindlasti õpetajale teada anda.” 

“Kontrollige, kas teie kontaktandmed on õiged. Kui need muutuvad, siis tuleb kohe teada anda.” 

“Sõimekate sõrmkindad on väga suur probleem. Ema paneb ühele lapsele viis minutit kindaid kätte - korrutage see vähemalt kümnega ja saate teada, kui palju aega lasteaias ainult kinnaste kättepanemisele kulub.” 

“Sõimerühma laps ei tohiks kanda nööridega saapaid.” 

“Lapse harjumine lasteaiaga võib mõnikord lausa mitu kuud aega võtta.” 

“Korras jope- ja fliisilukud.” 

“Kaelused, mitte pikad sallid (turvalisuse pärast, et laps saaks õues turnida).” 

“Ärge tehke laste eest asju ära, vaid varuge aega ja laske tal ise teha ja õppida.” 

“Mõnikord lubage lapsele lasteaiast vaba päev. Need lapsed, kes vahepeal puhata saavad, omandavad õpitu paremini kui need, kes on viiel päeval nädalas iga päev 11 tundi kohal. Viimased on nii väsinud, et ei suuda hommikuringis isegi kaasa mõelda või jutustada.”

“Lisaks tagavarariietele palume kappi ka kilekotti, kuhu saaks vajadusel määrdunud riided panna.” 

“Harjuta last laua taga sööma. Ma ei tea miks, aga aina rohkem tuleb rühma lapsi, keda lusikaga toast tuppa taga aetakse - nad pole harjunud laua taga sööma.” 

“Elementaarne oleks, et lapsevanem õpetab ise oma last peput pühkima. Loomulikult ei õnnestu see üleöö, aga õpetaja ei peaks ka seda tegema. Puutusin ise lapsevanemana taolise olukorraga kokku, kus lapsevanemad olid hämmeldunud, kui kuulsid, et laps peab end ise pühkima ja õpetaja ei teegi seda.” 

“Üks asi, mida ei teadvustata, on see, et lasteaed toetab peret lapse sotsiaalsete oskuste arendamisel ja kooliks ettevalmistamisel. See eeldab kodu ja lasteaia vahelist väga tugevat koostööd. Ainsaks vastutajaks pole õpetaja.”

Buduaar.ee