PALJAS PORGAND JA TEISED EESTI naised õpetavad halbadest harjumustest loobuma

Uus aasta pole enam sugugi nii uus ning aastavahetusel antud lubadused on tänaseks juba jõudsalt arenenud… või siis unustuse hõlma vajunud. Kaheks naist avaldasid meile, kuidas nemad oma halvad harjumused seljatasid. Loe ja lase end inspireerida!

Merilin Taimre (25), blogi Paljas Porgand eestvedaja: "Lülita end välja negatiivsest"

„Minu suurim samm põhjatu positiivsuse ja hea energia saavutamiseks oli välismaailmast välja lülitumine. Nii väike samm, nagu seda on meediumitest hoidumine, on teinud mu elus tohutu suure kannapöörde. Kodus on alati vaikus – ei mingit raadiot ega telekat. Ma ei loe uudiseid ja seda ei ajalehtedest ega ka internetist. Kui on midagi väga olulist, millega kursis peaksin olema, siis küll see kuskil mu kõrvu ka satub. Kõik muu on väline müra, mis häirib meie tähelepanu, keskendumisvõimet ning pakub meile vaid negatiivseid emotsioone. Meie maailmas räägitakse enamasti ikka sellest, mis on pahasti, kes mida tegi, kõmu, poliitika jpm. Kui suudad end sellest hoida ja end negatiivsesse energiasse mitte tõmmata lasta, siis paned varsti tähele, kuidas su pead täidavad vaid SINU ENDA mõtted, kõrgemad eesmärgid ja positiivsus.”

Kethi Uibomägi (28), ansambli La La Ladies laulja: "Kvantiteedist kvaliteediks!"

„Oi, kuidas mulle meeldisid kõiksugused sädelevad, erilised, imelikud hilbud. Olin täielik shopahoolik, kui hakkasin 12-aastaselt ise raha teenima. Mäletan, kuidas ostsin raske tööga maasikapõllul teenitud raha eest Miss Sixty 2000 krooni maksvad teksapüksid – nonsenss! Lisaks tuulasin kaltsukates ja alati oli vaja endale midagi osta. Ühel päeval, peale suurt shopingut Rootsis, sai mul sellest asjade kuhjamisest villand. Mul oli nii palju riideid, millel polnud mingit isikupära – ainult kiirmoekettide naftast toodetud jura. Kapiuksed ei mahtunud enam kinni ning otsustasin end shoppamisest võõrutada.

Hoidsin Eestis riidepoodidest eemale ja jätsin alatihti pangakaardi koju, et mõttetuid oste vältida. Nii tekitasin endale harjumuse, kus vältisin riidepoodides käimist. Hädavajaliku, nagu sukkpüksid, soetasin toidupoest. Olen jõudnud nii kaugele, et ei salli enam absoluutselt shoppamist. Kogu see valimine, proovimine, ostmine – ma ei kannata seda! Riietele planeeritud eelarve jäi alles. Täna hindan kvaliteeti kvantiteedile. Vähem on rohkem! Annetasin pool oma kapi sisust ühele organisatsioonile Võru linnas ja nüüd olen pigem olukorras, kus mul pole esinemistele midagi selga panna. Lihtsalt on kahju oma raha kiirmoekettidesse panustada. Pigem ostan Eesti disainerite loomingut, mis on küll kallim, ent kvaliteetsem – seisab kauem ja on isikupärane!”

Sandra Veeremaa (31), Ristikheina Kohviku eestvedaja: "Muutsin suitsetamise enda jaoks tüütuks"

„Suitsetamine on ja jääb saatanast. Ei jaksa enam ära kuulatagi kõiki neid moraale ja tarkasid gurusid, kes kimumist nõnda taga kiruvad. Arusaadav, sest suitsetamine on tervisele paganama kahjulik, hammastele saatuslik ning rahakotile raske. Suitsetasin aastaid ja proovisin kommet maha jätta umbes kahekümnel korral, kuni lõpuks leidsin, et see tuleb mul enda jaoks lihtsalt ebamugavaks muuta. Olen proovinud plaastreid, nõelasid, mis pannakse kõrva, teraapiaid ja palju muud, kuni lõpuks sattusin täitsa kogemata tubaka otsa, mida tuleb ise rullida. Kuna see tegevus on üsna tüütu, siis ühel hetkel hakkasin lihtsalt laiskusest vähem suitsetama. Ühel päeval unustasin oma „rullimiskomplekti” koju ja veetsin terve koosviibimise suitsetamata. Võtsin seda kui märki ja edaspidi hoidusin pea kuu aega igasugustest baarirallidest, sest paratamatult tekitab alkohol suitsuisu. Nii siis saingi kuu olla ilma sigaretti tõmbamata. Ja kui juba kuu on oldud, siis tuleb teinegi kuu. Tänaseks juba peaaegu aasta!”

Mirjam Kristian (25), turunduse projektijuht: "Hüvasti, snooze-nupp!"

„Tõsi, hüvastijätt snooze-nupuga pole pooltki nii suurejooneline kui alkoholi või sigarettidega, ent pean tõdema, et uus harjumus on minu elukvaliteeti oluliselt tõstnud. See oli esimene samm peatamaks igasugust laiskusest tulenevat viivitust. Jäin hommikuti alati kõikjale hiljaks ning ei tundnud end särava ja puhanuna, sest vannitoas veedetud värskenduseks mõeldud aeg jäi alalõpmata üürikeseks. Nüüd panen telefoni ööseks teise toa nurka laadima, et kui hommikune äratuskell lärmama hakkab, siis ma lihtsalt pean püsti tõusma ja selle kinni panema. Ja kui ma juba püsti olen, milleks end piinata ja voodisse tagasi ronida? Ei! Ärkan üles ja olen rohkem motiveeritud kui kunagi varem.”

Elisabeth Ruusmann (31), turundusjuht: "Gluteen vitamiiniks!"

„Töötan armsas kohvikus, kus hommikul laetakse lett täis soojasid magusaid saiakesi ning pirukaid. Kuna vahetused on pikad ning tööd on palju, siis kippusin kiiretel aegadel nälga kustutama just nende samade küpsetistega – mugav ja korraks sai ka kõht mõnusalt täis. Asi arenes nii kaugele, et hakkasin lausa kondenspiima jooma, sest suhkruvajadus kasvas taevasse. Täna võtan ma tööle igapäevaselt kaasa puu- ja juurvilju ning mugavaid pakikesi pähklitega. Kiirel ajal söön näksimiseks hoopis õuna ja kodus eelnevalt tükeldatud mangot, ananassi ning muid mõnusaid vitamiine. Siit edasi saab minu suhkruvajadus ainult langeda. Seni saan end kevadeks täis laadida vajalike toitainetega.”

Tiia Liiv (52), vabakutseline: "Lõpetasin enda kritiseerimise"

„See kõik sai alguse pisikesest mängust, mille enda jaoks välja mõtlesin. Iga kord, kui hakkasin enda kohta midagi negatiivset mõtlema, tuletasin endale hoopis meelde, kui vinge naine ma tegelikult olen. Lugesin endale komplimente, kuigi vahel ei uskunud neid, ent see ei takistanud mind. Lõin enda jaoks harjumuse mõelda positiivselt. Nagu harjumustega kipub olema, siis ega need kergesti ei kao. Mingil hetkel saingi aru, et ma ei mõtle enam pooltki nii tihti negatiivselt, kui ma seda varasemalt tegin. Vaatan peeglisse ja meeldin endale 90% ajast. Ehk varsti juba 100%?”

Ann-Christiin Kerner (25), digitaalturundaja ja koolitaja: "Vesi väsimuse vastu!"

„Minu luksuseks on võimalus töötada kodus. Töö on arvutikeskne ning pakub võimalusi paindlikuks aja planeerimiseks. Ei möödunud just kaua aega, kuni märkasin, et minu päeva ja öö vahe on muutunud nähtamatuks ning magasin siis, kui teised olid täiesti ärkvel. Lõunauinakud ei lasknud mul õhtuti magama jääda ja sealt edasi tulenes lumepalliefektina magamatusest lõuna paiku kange uni. Hakkasin päeva pealt jooma klaasi vett iga kord, kui lõuna ajal tundsin, et uni hakkab tulema. Uskumatu, aga justkui võluväel kadus igasugune soov magamise järele ja juba nädala möödudes oli minu magamisgraafik paigas tagasi. Kõigele lisaks olin ka hüdreeritud!”

Joanna Veeremaa (25), Buduaari turundusjuht: "Mõttetu laristamine mõttekaks!"

„Mõnda aega tagasi, kui kolisin ühest riigist teise, avastasin, et kõik, mida mul tegelikult eluks vaja läheb, mahub kahte kohvrisse. Varasemalt, nagu noorel üksikul inimesel ikka, kulus mul palgapäeval kogu raha poodidesse. Ostsin kokku kraami, mida mõne aja möödudes enam ei vajanud. Mõttetu laristamine lõppes, kui otsustasin edaspidi investeerida elamustesse. Täna meeldib mulle nautida maitsvat ja kvaliteetset toitu, külastada teatrit ja kontserte, panustada jäädavale fotograafiale ning reisida igal võimalusel linnast välja. Minu motivatsiooni hoiab kõrgel lugemine minimalistlikust elamisviisist ning igapäevane kokkupuude uudistega, kui risu täis meie planeet tegelikult on.”

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar mai-juuni 2018.