4 võimalust suvepidudeks kiiresti jumekaks saada

Päevitunud jumest on lugu peetud juba ammu, sest hea jume on märk noorusest ja heast tervisest. Meie, põhjamaalaste, nahk toodab vähe melaniini ja seega oleme ka heledamad ega päevitu väga kiiresti. Kuidas saada kiiresti jumekaks kui ees on ootamas tähtis suve-või hoopiski koolilõpupidu? Seda kas eelistad kauni jume saavutamiseks solaariumit, kreemipurki või hoopiski köögikappi saad valida alljärgnevast artiklist!

Kunstpäike ehk solaarium

Siinkohal on võtmesõnaks on mõistlikkus. Tuleb arvestada oma naha- ja fototüübiga (naha omadus, mis iseloomustab, kuidas nahk reageerib UV-kiirgusele), solaariumi ja selle lampidega, organismi üldseisundit ja päevitamise vastunäidustusi. 

Enne päevitamist tuleks kindlasti eemaldada nahalt kosmeetika ja ära võtta ehted. Enne ravimite tarvitamist tuleks arstiga nõu pidada ning uurida, ega arstim juhuslikult valgustundlikkust põhjusta. Pigem on kohustuslik kui soovitav solaariumis spetsiaalseid kreeme kasutada, kui päevitaja vähegi oma nahast ja endast hoolib. Kreemide valik on suur – igaühele leidub midagi.

Solaariumikeskustes on erinevaid aparaate, mille hulgast sobiva leidmisega võib esimesel korral raskusi tekkida. Kõige kindlam on otsustada lampide võimsuse järgi, mida varustatakse nii 80-vatiste, 100-vatiste kui ka 160-vatiste maksimumvõimsusega lampidega.

Solaariumis päevitades tekivad organismis samasugused protsessid ja loomuliku valguskaitse mehhanismid nagu looduslikku päikesevanni võttes, sealhulgas pakseneb ka naha sarvkiht. Kui nahka piisavalt ei niisutata, väheneb UV-kiirte neeldumine ja tekib nn päevitusplatoo. Jume enam ei muutu, kuid päevitades naha niiskusesisaldus järjest väheneb, samas kiireneb ka naha vananemisprotsess.

Solaariumikeskustest väidetakse, et kunstpäikese kasutamine on tunduvalt vähem kahjulik kui rannas päevitamine. Samas leiavad arstid, et solaariumi ultraviolettkiirgus on looduslikust päikesest kolm korda intensiivsem. Seega võrdub 15–30 minutit solaariumit päevaga rannas ning sellepärast tuleks tähelepanu pöörata eelkõige oma nahatüübi päikesetaluvusele. Kõige kergemini tekib põletus heledanahalistel ja tedretähnilistel inimestel, kes võiksid meeles pidada, et talvest kurnatud heledat nahka tuleks kunstpäikesega harjutama hakata tasapisi. Päevituskordade vahel võiks pidada paaripäevaseid pause. Aastas aga ei tohi ületada 50 päevituskorda. Nii on paika pannud rahvusvaheline kiirguskaitse komisjon.

Spreipäevitus

Spreipäevitus on tervislik ja efektiivne alternatiiv solaariumile. 100% looduslikel ja naturaalsetel koostisainetel põhinev ja kiirelt imenduv emulsioon toidab ning kohandub hästi iga nahatüübiga. Spreipäevituse jume intensiivistub järgneva kuue tunni jooksul ning maksimaalne efekt saabub poole ööpäevaga. 

Iluprotseduur algab naha ettevalmistuse ja põhjaliku niisutamisega, et tagada ühtlane ja kauapüsiv päevitus. Nahk peab enne protseduuri algust olema täiesti puhas, ei mingeid niisutavaid kreeme, parfüüme, deodorante ega ka meiki!

Parima tulemuse saavutamiseks oleks hea enne protseduuri keha ka koorida, selle käigus eemalduvad nahalt surnud rakud ning päevitustulemus jääb ühtlane ja loomulik. Kui soovid raseerida või depileerida, siis tee need toimingud ära kindlasti enne spreiseanssi. Sõrme- ja varbaküüned soovitatakse enne protseduurile minekut ära lakkida, kuna päevitusemulsioon võib jätta küüntele õrnalt kollaka varjundi. Protseduuriks peaks aega varuma vähemalt tunnikese: sellest 5 minutit kulub ettevalmistuseks, 10–15 minutit emulsiooni pealekandmiseks ja 10 minutit naha kuivamiseks. Kui võimalik, siis võiks lasta nahal vähemalt 20 minutit kuivada. Selle ajaga imendub emulsioon täielikult ega määri riideid.

Et saavutada parim tulemus ja seda pikemaajaliselt ka hoida, on soovitatav pärast päevitust kuue tunni jooksul mittekäia duši all, ujumas, vannis, saunas ega trennis. Niisutavaid kreeme võiks kasutama hakata järgmisel päeval, sest kreemi kasutamine ühtlustab jumet ja aitab seda hoida. Kõige efektiivsem on päevituse kinnistumiseks esimesel nädalal teha läbi kaks spreipäevituse protseduuri. Nii tagad ühtlase ja püsiva jume. Seejärel soovitakse jume säilitamiseks käia protseduuril kaks või kolm korda kuus. Päevituse püsivus nahal sõltub nahatüübist ja päevitusjärgsest nahahooldusest. Tervel ja niisutatud nahal püsib päevitus kauem. 

Isepruunistavad kreemid, õlid ja geelid

Et terve aasta jumekas välja näha ja seejuures nahakahjustustega mitte riskida, on olemas ka isepruunistavad kreemid. Nende kasutamine ei ole raske, kuid parima tulemuse saamiseks tuleks ennast õigesti ette valmistada ja teada mõningaid nippe.

1. Koori nahk duši all pehme nuustikuga ja puhastava dušigeeliga. Koorimine eemaldab kuiva ja lahtise nahakihi (surnud naharakud).

2. Ära unusta end korralikult kuivatada. Et mitte riideid kreemiga kokku määrida, on kreemi kõige parem kehale määrida siis, kui oled täiesti alasti.

3. Alusta kreemi pealekandmist jalgadelt, liikudes ülespoole. Pruunistavat kreemi tuleks peale kanda rohkem kui tavalist emulsiooni. Vältimaks ebaühtlaseid laike, kanna kreemi peale ringikujuliste liigutustega seni, kuni see on sisse imbunud. Eriti tähelepanelik ole pahkluude ja põlvede pruunistamisel.

4. Pese käed kohe pärast kreemitamist! Veendu, et kreemi ei jäänud küünte alla, küünenahkadele ja sõrmede vahele.

5. Enne riietumist lase kreemil kuivada vähemalt 15 minutit, siis pane selga mõni avar riideese ja oota, kuni kreem on täielikult imendunud. Tavaliselt kulub selleks umbes tunnike.

Kuidas isepruunistavat kreemi peale kanda? 

Oota kreemi imendumist, sellega väldid kreemi enneaegset mahakoorumist ning tulemus jääb ühtlane.

Tavaliselt annavad isepruunistavad kreemid tulemusi umbes 1-2 tunni jooksul.

Väldi kreemi kokkupuudet riietega, sest see võib jätta riietele plekid.

Enamik tooteid on valmistatud erinevatele kehapiirkondadele, seega ära kasuta kehapruunistajat näol.

Kui tahad loomulikku jumet, siis ära pruunista piirkondi, mis ei ole ka loomulikult pruunid, nt küünarnukid ja peopesad.

Ära raseeri jalgu vahetult enne pruunistamist, sest see võib esile kutsuda nahaärrituse.

Kapslid ja vitamiinid

Päevitusperioodil tasub kaaluda organismile toidulisanditega vitamiinilisa andmist. Päikesekiired soodustavad kahjulike vabade radikaalide tootmist ning selle ärahoidmises ja naha niiskustasakaalu säilitamises vitamiinide tähtsus seisnebki. Vaatame mõningaid tähtsamaid komponente.

D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks, kuna päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. Kuigi suvel toimub D-vitamiini tootmine nahas päikese UVB-kiirte toimel, on suve lõppedes siiski 73% eestlastel D-vitamiini puudus. Viimastel aastatel on levima hakanud ka päikesekreemi rohke kasutamine, mis kaitseb nahavähi eest. Kuid paraku ei teata, et päikesekreem blokeerib rohkem kasulikku UVB-kiirgust kui ohtlikku UVA-kiirgust. Nii võib kokkuvõtvalt öelda, et kreemitamisega teevad inimesed endale hoopis karuteene – organism ei suuda talveks D-vitamiini varusid vajalikul hulgal koguda (sünteesida) ja tekib puudujääk. D-vitamiin annab energiat pimedal ajal – kaitseb kroonilise väsimuse, depressiooni ja masenduse eest ning aitab kõikide nahaprobleemide korral. D- vitamiin aitab leevendada aknet, ekseeme, psoriaasi ning lisaks sellele osaleb vererõhu reguleerimises. Veel on teada, et D-vitamiini puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu. D-vitamiini on kahte sorti: D2 ehk ergokaltsiferool ja D3 ehk kolekaltsiferool. Vahe on selles, et keha omastab D3 vormi 300 korda paremini kui D2. 

Beetakaroteen on tuntud kui A-vitamiini eelvitamiin, millest organism sünteesib endale ise vajaliku koguse A-vitamiini. Beetakaroteen on organismile ohutu ühend, kuna kuulub vesilahustuvate vitamiinide hulka, mille ülejäägi väljutab organism loomulikul teel neerude kaudu. Väikese osa beetakaroteenist talletab organism siiski ka nahakudedesse, mis annab nahale pruunika jume. 

Beetakaroteen on ka tugev looduslik antioksüdant, mis kaitseb nahka UV-kiirguse ja vabade hapnikuradikaalide kahjuliku mõju eest (vähendab riski haigestuda vähktõppe), pidurdab vananemisprotsesse, hoides ära kortsude tekke. Beetakaroteeni kasutatakse ka dermatoloogias akne ravis toetava vahendina. Nahahaiguste praktikas on täheldatud ka beetakaroteeni võimet eemaldada nahalt nn maksalaike.

Teine tähtis komponent B5-vitamiin ehk pantoteenhape kuulub samuti vesilahustuvate vitamiinide gruppi. B5-vitamiin kaitseb enneaegse vananemise, kortsude ja pigmendilaikude tekke eest. 

B5-vitamiin kaitseb rakke UV-kiirguse kahjuliku mõju eest, on abiks rakkude ülesehitamisel ja kesknärvisüsteemi arenemisel ning soodustab ka antikehade teket. Pantoteenhape osaleb kolesterooli ja rasvhapete sünteesis ning tõstab organismi vastupanuvõimet stressile. Koos toimivad need kaks vitamiini nahka toitvalt ja tugevdavalt. 

Jume köögikapist

Mida teha, kui avastad peoõhtul, et sinu kahvatu jumega ei sobi kleit kohe üldse selga? Kui söögikapis leidub veidi kaneeli, oled õnnega koos. Nimelt aitab kehakreemi sisse segatud kaneel jume mõne hetkega pruunimaks muuta. Kreem aitab kaneelitoonil nahka imenduda ning kingib sulle tumedama pigmendi. Sega kolm suurt lusikatäit kaneeli ühe tassikese kehakreemi sisse, sega korralikult ning hõõru nahale ning lase mõnda aega kuivada. 

Kui sinu nahk on kaneelile tundlik, aga soovid siiski tumedamat jumet, mis ka püsiks kauem, otsi abi teekotipäevitusest. Keeda tassike vett, kuhu lisa ühe musta tee kotikese asemel viis ning oota, kuni tõmmis on muutunud tumepruuniks, tavaliselt võtab see aega 20 minutit. Nüüd võta suur pintsel, kasta see teetassi ning kanna tõmmis õrnade liigutustega nahale. Selleks et jume muutuks tumedamaks, peaksid end pintseldama mitu korda. Kuna teepigmendid värvivad naha tumedamaks, püsib ka päevitus kauem.

Ka kohviubasid on juba ammustest aegadest kasutatud nende tumeda värvuse pärast. Kuigi isepruunistavaid kreeme on lihtne osta, on nende koostises ka palju nahale ebasõbralikke aineid. Siin tulebki appi mõnus kohvioavann, mis lõõgastab ja pruunistab. Lisa vannivette üks tassitäis kohviube ning mõnule vannis. Mida kauem mõnuled, seda jumekamaks nahk muutub. Ära unusta enne vanni hüppamist kohvipaksuga keha koorida, nii lood eriti hea pinnase ühtlase jume kinnitamiseks.

Tekst: Gaida Talu

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar Shopping kevad 2013