Kui on põhjust palet peita…

„Oma igapäevases praktikas näen, et inimestel lähevad need kaks haigust – rosaatsea ja akne – sageli sassi,“ tõdeb erakliiniku Meliva dermatoloog dr Alina Brokk. „Vanuses 25+ võib naistel esineda nii aknet kui algavat rosaatseat. Kui nahal on punnid või isegi väikesed mädapead, mõeldakse tihti: mis muu saab see olla, kui akne?“ Kuna nahaarsti visiidile kuigi kergelt ei pääse, asutakse dr Broki sõnul guugeldades ise lahendusi otsima, mida aknega teha. Sageli on just noorte puhul näha, et kiputakse eksperimenteerima erinevate toodetega, ilma et oldaks õigest diagnoosist teadlikud. Lõpuks jõutakse arstile veel hullemas seisus nahaga, sest miski ei aita. „Siis tekibki küsimus, kas see üldse oligi akne?“ nendib dr Brokk.

Mitte vaid teismeea mure

Miks tekib tänapäeval täiskasvanueas aknet nii sagedasti ka üle 30aastastel naistel, toob dr Alina Brokk põhjustena välja kaks faktorit. „Number üks on beebipillid,“ nimetab dermatoloog. „Sageli tuleb mu visiidile umbes 27aastane naisterahvas ja kurdab, et ta ei tea, miks tal punnid on näole tekkinud. Kui keerame kalendrit tagasi, selgub näiteks, et naine on võtnud kaheksa aastat pille, siis jäänud rasedaks, sünnitanud ja toitnud rinnaga. Seejärel oli poolteist aastat vahet ja nüüd on ilmunud vistrikud. Seega, suurema osa elust on ta elanud ebaharilikus hormonaalses seisundis, sest oma hormoonid said juba noorena beebipillidega alla surutud.“ Dr Broki sõnul alustavadki väga paljud noored pillide võtmist just akne, isegi mitte nii palju kontratseptsiooni pärast. „Sellisel puhul võib naisel ununeda, et kui ta beebipillide võtmist alustas, oli tal tõesti akne ja kehv nahk ehk seesama probleem, mis sai natukeseks ajaks peidetud, tuli tagasi,“ nendib arst. „Siis joostakse mööda endokrinolooge ja günekolooge, et asjaolule jälile jõuda. Aga põhjus peitub sageli geneetilises eelsoodumuses, mida tuleb aktsepteerida. Lihtsalt seesama beebipillide lõpetamine on nüüd suure viivitusega kohale jõudnud.“

Teine tegur täiskasvanuea akne tekkeks võib dr Broki kinnitusel olla sage meikimine. „Meedia surub peale, et meie nahk peab olema 24/7 ideaalne ja laitmatu – ja nii kannavad noored tüdrukud hommikust õhtuni megapaksu full coverage jumestuskreemi ega eemalda seda piisavalt hoolikalt,“ toob ta välja. „Kui ise töötada sellisel viisil oma naha vastu, võibki sellega endale akne tekitada.“

Akne võib intensiivistuda ka nahka üle hooldades. „Sageli tulevad mu vastuvõtule naised, kes kurdavad, et on vastavalt soovitustele „parim seerum“ ja „parim kreem“ kandnud nahale järjest, kihi haaval head-paremat, aga akne läheb ainult hullemaks,“ tõdeb dr Brokk. „Seda põhjusel, et kiputakse eksperimenteerima erinevate toodetega (nt retinooli sisaldavate anti-aging kreemidega), mis on reeglina mõelnud nahale vanuses 45+, mil vaikselt algab premenopaus, nahk muutub kuivemaks ja kreem peabki olema rikkalikum. Aga kui seda paneb endale näkku 27aastane naine, kel on akne, hakkavad poorid ummistuma ja tekib rohkem vistrikke.“

Õhetav punetus, mis põhjustab piinlikkust

Rosaatsea on nahahaigus, mille korral näonahale tekivad punetus, punased sõlmekesed, mädavillid ja veresoonte laiendid. Seda kroonilise iseloomu ja ägenemistega kulgevat haigust esineb umbes 10% elanikkonnal. Rosaatsea tekkepõhjus on kindlaks tegemata, kuid teguriteks on eelsoodumus, keskkonnategurid ja vananev nahk. Üheks soodustavaks faktoriks loetakse ultraviolettkiirgusest tekkinud nahaveresoonte kahjustust ja nahapõletiku teket. Vürtsikad toidud, liigkuumus, külm, tuul, päike ehk ultraviolettkiirgus ning alkohol võivad rosaatseat ägestada. Sagedamini esineb punetust näo keskosas: otsmikul, põskedel, ninal ja lõual. Paapulo-pustulaarse rosaatsea puhul lisanduvad punetusele valusad sõlmekesed (või punnid) ja mädapead.

Rosaatsea võib põhjustada haigusnähte (kipitus, kuivus, valguskartus, ärritus, punetus, sügelus jne) ka silmas ja rahetera silmalaugudel. „Raskekujulise kroonilise ravimata rosaatsea puhul, mille nimi on rinofüüm, nahk pakseneb nina piirkonnas, muutub sõlmeliseks ning turse muutub püsivaks,“ kirjeldab dr Brokk.

„Kui nahk on kuivavõitu ja püsivalt punetav, võib nägu saunas käies, füüsilise stressi või vähegi piinlikuma olukorra puhul õhetama hakata ning ehk kui lööve tekib vanuses 25+, on väga suure tõenäosusega tegemist rosaatseaga,“ lisab dr Alina Brokk. „Suurim eksimus on end siis aknekreemidega tohterdada, sest rosaatsea on nn suur pirtsutaja: ta ei taha happekoorimist ega hapetega seerumeid, mis võivad seisundit ägestada. Pigem eeldab rosaatsea leebemat, pehmemat ja toetavamat, võib-olla isegi rasvasemat niisutavat kreemi.“

Välja ravida ei saa, küll aga kontrolli all hoida

Et rosaatseaga nahk on väga tundlik ning igasuguste vitamiinidega ja turgutajatega kreemid-seerumid võivad põhjustada ägenemist, tasub koostisosade näol valida leebeid aineid, nagu näiteks põletikuvastane niatsiinamiid. Seevastu tuleb aga vältida kõiki agressiivseid ja nahka kuivatavaid kreeme. „Mõistlik on minna apteeki ja osta spetsiaalselt rosaatseale mõeldud nahahooldustoode,“ soovitab dr Brokk. „Üldiselt on peaaegu igal apteegibrändil rosaatsega nahale loodud sari, mille tihti tunneb ära roosa korgi järgi.“ Kui punetus hakkab taanduma, ei ole dr Broki sõnul vaja tingimata nahaarstile minna, et too rosaatsea diagnoosi kinnitaks. „Kui saab selgust, et rosaatseale mõeldud kreemid aitavad, järgneb nahaga pikk koostöö, ennetamine ja ravi, sest ei eksisteeri ühe- ega ka mitmekordset ravi või protseduuri, et asja lõplikult korda saaks,“ kinnitab arst. „See kehtib ka akne puhul. Ma ei taha kasutada väljendit „välja ravida,“ sest rasunäärmete kraane ei õnnestu kahjuks kuidagi kinni keerata, küll aga saab mõlemat nahaprobleemi õige nahahooldusega vaos hoida.“

Rosaatsea tugevas ägenemisperioodis paikselt nahale määritavate ravimite toime ei ole sageli piisav ja seetõttu kasutatakse suu kaudu võetavaid ravimeid, seejuures antibiootikume. „Rosaatsea põhjustatud punetust ja laienenud kapillaare saab eemaldada uuemate meetoditega nagu näiteks IPL-protseduur (intense pulsed light ehk intensiivne pulseeriv valgus) ning laserprotseduurid,“ jätkab dermatoloog. „Tihti mõeldakse, et teen nüüd selle 200–300 eurot maksva protseduuri, võib-olla isegi kolm korda, ja kui olen tuhat eurot maksnud, on kõik korras, nii et selle teema juurde enam tagasi tulema ei pea. Kahjuks see päris nii ei käi – pahatihti intensiivistuvad sümptomid poole aasta või aasta pärast ikkagi uuesti.“ Seda näeb dr Brokk eriti just meeste puhul, sest tugevam sugu ei ole kuigi usin nahka kreemitama. Sealjuures on ülioluline lisada igapäevasesse nahahooldusrutiini lisaks õhtusele rahustavale kreemile UV-kaitset sisaldava päeva- või päikesekreemi. „Rosaatseaga naha puhul peaks igapäevane kreem sisaldama kaitsefaktorit SPF30, olenemata sellest, kas pärast tööd istuda tänavakohvikus või jalutada koeraga – päikesekaitsefaktoriga kreem tuleb hommikuti nahale kanda ,“ rõhutab nahaarst. „See on ainus viis haiguse ägenemist ennetada, sest rosaatsea on päikese suhtes väga tundlik.“

Halb hügieen ja valed nahahooldusharjumused

Mida võivad endaga kaasa tuua järjekindel halb hügieen või valed ilurutiinid? „Kõik sõltub suuresti asjaolust, kui palju jumestust kasutada, aga pahatihti meigivad naised vanuses 25–35 end sedavõrd paksult, et hooldustooted ei suuda seda kompenseerida,“ tõdeb Alina Brokk. Tema sõnul on noored naised sageli ärevil: kui silmaalused on mustad, peab kasutama kofeiiniga kreemi ja et nahk oleks niisutatud, midagi hüaluroonhappega, seejärel lisaks mingit põletikuvastast kreemi, veel antioksüdante sisaldavaid tooteid jne. „Rosaatsea puhul kasutatakse pahatihti komponente, mis võivad nahka ärritada, näiteks nagu C-vitamiin,“ toob dermatoloog välja. „Aknega nahk omakorda ei taha liiga rasvast kreemi, pigem võiks kreem olla kerge, ilma ummistavate koostisosadeta, vastasel juhul tekibki liigsetest kihtidest ja rasvastest alustest negatiivne mõju.“

Kui pesta nägu pelgalt näopesugeeliga, jääb dr Broki sõnul palju meiki nahale alles. „Aknelise naha omanikel, kes tihedasti jumestuskreemi kasutavad, soovitaksin nädalavahetusel või kodukontori päevadel proovida pigem mineraalpuudrit – see on hästi pindmine, imab endasse liigse rasu ega ummista poore,“ soovitab dr Brokk. „Loomulikult ei anna mineraalpuuder ideaalset jumet ega ühtlast tooni, nagu jumestuskreem, aga vaheldumisi – võib-olla mõnel päeval nädalas – tasuks ikkagi kasutada kergemat meiki, et lasta nahal natukenegi puhata.“

Teine reegel on dr Broki sõnul jumestuskreemi või mineraalpuudri eemaldamine õhtuse kolmeetapilise näopuhastusega, mis tagab võimalikult puhta naha. „Esimene samm olgu mitsellaarvesi ja see peab olema õlipõhine, sest jumestust ei õnnestu täielikult maha võtta pelgalt meigisalvrätikuga,“ teab dermatoloog. „Kui sedavõrd tummise konsistentsiga aine on näonahal ja mitsellaarvett ei kasuta, siis suurt osa jumestuskreemist kätte ei saa.“ Teiseks sammuks võiks olla näopesu näopesugeeli või -vahuga. „Kui rosaatseaga nahk on nii kuiv ja tundlik, et seda saab pesta ainult spetsiaalse mitsellaarvee ja toonikuga, tuleb aknelist nahka pesta vahutava näopesugeeliga,“ soovitab dr Brokk. „Kolmas etapp on toonik. Erinevalt rosaatseaga nahast tahab akneline nahk veidi agressiivsemat käitumist ehk ka koorimist hapetega. Aknele mõeldud toonik peab alati sisaldama natuke hapet, milleks võib olla salitsüül- või glükoolhape. Vatipadjale kandes tuleb näonahk toonikuga  üle  käia. Salitsüülhape võtab sarvestunud rakud ära ja see aitab akne ravile natuke kaasa, nii et nahk on puhastatud ja valmis kreemi vastu võtma.“

Keep it simple!

Siiski võiks nahahooldusrutiin olla lihtne. „Uute toodete ja ainetega võib küll eksperimenteerida, aga mitte korraga,“ jätkab dr Brokk. „Näo puhastamine hommikul ja õhtul on nahahoolduse nurgakivi, misjärel tuleb nahale kanda päevakreemi. Suvel võiks see olla SPF-kaitsega, nagu juba öeldud. Soovi korral võib enne öökreemi panna nahale seerumit. Viimane võikski olla element, mida naised vahetavad: näiteks tasub kasutada kaks kuud üht seerumit, misjärel vaadata, kuidas see nahale mõjus, ning seejärel võiks võtta teise seerumi. Kui üks seerum sobib jätkuvalt hästi, võib vahetada välja öökreemi. Kui korraga vahetatakse välja liiga palju tooteid, ei õnnestu teada saada, mis mõjub hästi, mis halvasti ja siis on oht sattuda paanikasse, et miski ei sobi.“

Kõige raskemad patsiendid ongi dr Broki kogemust mööda sellised, kel on juba terve kotitäis erinevaid kalleid nahahooldustooteid ja inimene on vaimselt juba väsinud, et miski ei aita. „Ometi üritab ta veel viiendat kihti nahale kanda, sest kuskilt nägi ta mingi influencer'i lubadust, et see toode tingimata mõjub!“ nendib dermatoloog. „Nahahooldusega ei tasu üle pingutada. Kui on soovi ja liigset raha, võib alati investeerida mõnda kosmeetilisse protseduuri, olgu see IPL või mõni muu, aga kreemidega liialdamine ei vii kuskile. Keep it simple!“

Üldiselt on akneline nahk rasune ja rosaatsea puhul kuiv ja tundlik. „Teeb rõõmu, et neile nahaprobleemidele loodud apteegitooted on tõesti kvaliteetsed ja läbimõeldud,“ räägib dr Brokk. „Kui kreem on mõeldud rosaatseale, on välistatud kõik ärritavad ained ja kreemis sisalduvad ained on toetavad ning pehmed ja niisutavad. Aknetoodetes on tavaliselt sees juba salitsüülhape ja kreem ei ole rasvane – kui seda näonahale kanda, ei teki läikivat kihti ega kleepuvat tunnet, vaid kreem imendub nahka ja tihti on sel isegi matistav tulemus.“

Aknele mõeldud nahahooldustoodete salitsüülhappe sisaldus erineb. „Mida rohkem hapet, seda tugevam on efekt, aga samas ärritab see seda rohkem nahka,“ jätkab Alina Brokk. „Noorele vanuses 18, kelle nahk on rasune, kuid ei ole  tundlik, eelistan soovitada suurema happekontsentratsiooniga kreemi, aga 25–27aastastele, kelle nahk ei ole tavaliselt nii rasune ja juba natuke tundlikum hapete suhtes, annan nõu alustada kreemidega, milles sisaldub natuke vähem hapet.“

Päike leevendab aknet, kuid riskidega

Aknega naised on tihti märganud, et päikesega akne pigem paraneb, niisiis usutakse, et päike mõjub hästi ja päikesekreeme ei olegi vaja kasutada. „See on kahe otsaga asi, sest ultraviolettkiirgusel on tõesti antibakteriaalne mõju ehk see pärsib natuke bakterite kasvu ja läbi selle mõjub aknele visuaalselt positiivselt,“ nõustub Alina Brokk. „Samas peame alati mõtlema, et nahavähi statistika kasvab iga kümne aastaga ja arvatakse, et see on seotud ikkagi päikesega, mida saame liiga palju. Tõsi, suvel surub päike aknet natuke alla, aga oktoobris ollakse tagasi samas kohas, nagu enne – kui me ei alusta õige kreemi kasutamist, on efekt ajutine. Nahk mäletab päikesekahjustusi. Kui me igal suvel kõrvetame nahka, kogume tegelikult negatiivset mõju, olgugi vaikselt. Ja kui oleme 60aastased, ei ole välistatud, et see kõik, mis sai nahale tehtud, hakkab väljenduma. Seega võib päike olla vägagi ohtlik.“

Seega on mõistlik leevendada aknet mitte päikese, vaid õige kreemiga. „Kui nahal on väike soodumus hüperpigmentatsiooniks, alustab nii mõnigi naine suve mõttega, et päike teeb kõik korda ja kui punnid on alguses roosad, muutuvad need suve lõpuks pruuniks,“ kirjeldab Alina Brokk. Nad on küll lamedad ja ei ole enam turselised, aga näonahal on igal pool pruunid laigud, mida nimetatakse aknejärgseks hüperpigmentatsiooniks ja mis on tingitud just päikesest. „Uuringud näitavad, et hüperpigmentatsioon võib püsida kuni viis aastat, kui sellega midagi ette ei võeta,“ hoiatab dermatoloog. „See küll tuhmub ise, aga selleks kulub väga palju aega.“

Mida otsida nahahooldustoodetest?

Rosaatsea puhul:

• aselaiinhape (azelaic acid);
• niatsiinamiid (niancinamide);
• keramiidid (ceramide);
• glütsürritsiinhappe (glycyrrhetinic acid) ja hüaluroonhape.
• Võiks proovida tooteid, mis sisaldavad polühüdroksühapet PHA (gluconolactone, galactose, lactobionic acid) või piimhapet (ainus rosaatseale lubatud AHA-hape), aga mitte ägenemise faasis.
• SPF kaitse on ülioluline ja see võiks olla füüsikalise filtriga ehk sisaldada tsinkoksiidi ja/või titaaniumdioksiidi (ZnO, TiO2). Neil on stabiilsem kaitse ja väiksem risk nahaärrituse tekkeks.

Akne puhul on hea kasutada kergema tekstuuriga kreeme, mis sisaldavad:

• aselaiinhapet (azelaic acid);
• salitsüülhapet (salicylic acid);
• glükoolhapet (glycolic acid);
• Näohooldustoodetes vältida ummistavaid komponente nagu lanoliin, mineraalõli (mineral oil), mesilasvaha (beeswax), parafiin (paraffin), vaseliin. (petrolatum), kaprüülhapee (caprylic acid) ja skvalaan (squalane).

• Sisuturundus

Elegantne ja naiselikult nutikas

• Sisuturundus

Kuidas valida sobiv kihlasõrmus? Praktiline juhend