NAHAHOOLDUS JA MEIK: tegelikkus ja müüdid

Kosmeetik-koolitaja Inga Raa (Ella Beauté Salon) abil selgitame, kas järgmised 20 iluväidet on tõde või müüt.

1.   Näo- ja kehakreemi tuleks nahale kanda vahetult pärast duši all käimist, kuna see lukustab niiskuse naha sisse.

TÕDE! Vesi muudab naha pH-taseme madalamaks ja see tekitab kiskuvat tunnet ja kuivust. Seetõttu peaks kohe pärast veega kokkupuudet nahka niisutama ja kreemitama. Näonahka tasuks esmalt toonikuga niisutada ning seejärel kanda palele seerum ja kreem. Et vältida ärritust, võib ka keha kohe kreemi või õliga niisutada, sõltuvalt sellest, mida ise eelistad ja mida nahk vajab.

2.   Hügieenilise huulepulga kasutamine muutub sõltuvuseks.

VALE! Üldjuhul vajavad huuled kaitset just ekstreemsetes oludes, milleks talvel on külm tuul ja õhk, suvel aga kuum päike. Igapäevaselt võiks õhtuti enne magamaminekut niisutada huuli sobiliku tootega. Selleks ei tohi aga olla huulepalsamid, mis sisaldavad parafiinõlisid, silikooni, sünteetilisi lõhna-, värv- ja säilitusaineid. Just need tekitavad nahal sõltuvustunde, sest mainitud ained ei niisuta, vaid kuivatavad nahka ja pikaajalisel kasutamisel tunnedki pidevat vajadust huulevõiet veel ja veel lisada. Õige ravipulk peaks huulenaha rahustama maha juba paari korraga ja kohest vajadust selle järele ei tohiks tekkida.

3.    Päevitamine leevendab aknet.

VALE! Päike kuivatab nahka, seetõttu toimub naha pindmise kihi paksenemine, mille peale kasvab päikese mõjul organismi kaitseks väga tugeva keratiiniga kilejas surnud rakkude kiht. Kuid selle kihi all toimub endiselt rasu kogumine rasunäärmetesse ning bakteritega segunemine. Sügise saabudes, mil päikese intensiivsus nõrgeneb, laguneb kilejas pinnakiht, põletikulised kolded tungivad taas naha pinnale ning naha olukord üldjuhul halveneb.

4.    Stress mõjutab naha seisukorda.

TÕDE! Stress on kindlasti üks naha seisukorra mõjutajatest. Kui on keeruline eluperiood (vähe und, kiire töötempo jms), saavad nii keha kui nahk stressist mõjutatud. Sellele püütakse leida aina rohkem kinnitust ka teaduslike uuringutega, aga reaalsuses võib niigi näha, kuidas stressis nahk on tuhm ja elutu ning tihti löövad välja vistrikud, ärritused ja punetused. Mitmed nahahaigused – näiteks psoriaasi ägenemine – on paljuski mõjutatud stressist. Pingelisel perioodil unustatakse võib-olla hoolitseda ka naha ja üldse oma keha eest ning tulemus on nahal kahjuks kohe näha.

5.    Rasust ja ebapuhtustega nahka tuleb puhastada põhjalikult ning viimistleda alkoholi sisaldava toonikuga, et vähendada rasu tootmist.

VALE! Alkoholiga näotoonikut ei soovitaks üldse. See kuivatab nahka kahtlemata rohkem kui ravib. Täna leidub iluturul väga palju puhastustooteid rasusele ja ebapuhtale nahale, mis sisaldavad happeid (näiteks glükool- või salitsüülhapet), on väga tõhusad puhastajad, pärsivad rasu tootmist, vähendavad põletikku ja on lisaks antibakteriaalsed.

6.    Looduslikud koostisosad kreemides on nahale kasulikumad kui sünteetilised.

TÕDE! Kindlasti võiks vältida kosmeetikatooteid, mis sisaldavad sünteetilisi aineid. Need võivad küll pikendada nii mõnegi kreemi eluiga, muuta selle lõhna meeldivaks ja värvi ilusaks ning teha ka toote hinna soodsamaks, kuid tegelikult on see kõik väga kahjulik.

7.    Silmaümbruskreemi pole enne 30ndaid eluaastaid vaja.

VALE! Jah, silmakreemi hakkame üldjuhul kasutama pigem alates 30ndatest aastatest, kuid lähtuma peab siiski naha seisukorrast üldiselt. Kui oled 25aastane, ning nahk – nagu ka silmaümbrus – on väga stressis ja kuiv, võib ja peakski julgelt kasutama kergeid niisutavaid ja rahustavaid silmakreeme. See aitab ka vältida esimesi kortsukesi silmade ümber 30ndates.

8.     Pole vahet, kumb nahale enne kanda, kas seerum või kreem.

VALE! Alati tuleks seerumit puhtale nahale esimesena kanda ja seejärel kreemi. Seerumeid on nii kergeid kui tugevatoimelisi, mis tungivad sügavamale nahakihtidesse, kuid üldjuhul ei kaitse nad nahka ei UV-kiirguse ega ka keskkonnamõjude eest. Seetõttu kanname alati seerumi peale kreemi, mis on kaitsva ja niisutava toimega.

9.     Suvel ei tohiks C-vitamiini seerumit kasutada.

VALE! Suvel võib rahuliku südamega kasutada rasvlahustuvat C-vitamiini seerumit. Kuna C-vitamiin oksüdeerub päiksega, peab küll arvestama, et alati peab nahale pärast C-vitamiini seerumit kandma SPF-i sisaldavat näokreemi.

10.  Pärast päevitamist ei tohi kosmeetiku juurde minna, sest ta koorib päevituse maha.

VALE! Nahapinnale tekib kuivatava suvepäikesega surnud nahk, aga kosmeetiku juures tehtavad niisutavad protseduurid muudavad jume säravamaks ja värskemaks, ning ka jume on pärast oluliselt kaunim.

11.  Näovees ja parfüümides sisalduv alkohol võib tekitada suvel nahale pigmendilaike.

TÕDE! Päike ja parfüüm koos võivad tekitada pigmendilaike. Seega oleks suvel ohutum piirduda alkoholivaba tualettvee ja lõhna piserdamisega riietele.

12.  Rasune nahk ei vaja suvel kreemi.

VALE! Iga nahk vajab kaitset päikese ja keskkonnamõjude eest. Samuti vajab nahk aineid, mis reguleerivad rasueritust ja on põletikuvastased. Päevakreem võib muidugi olla kergem, aga peaks sisaldama siiski päiksekaitsefaktorit. Öökreem peaks olema kosutava toimega, kuid rasuse naha puhul oleks mõistlik jälgida tootja soovitust suvel kasutamise kohta.

13.  Naha koorimine soodustab päikesepõletusi.

TÕDE! Nahapõletust, ärritust ja pigmenti võib tekitada tugevam happekoorimine, ultrahelikoorimine või mõni sarnane tugevam koorimine vahetult enne päikese kätte minekut. Suvel ei soovita ilma ravikosmeetikuga konsulteerimata tugevamaid koorimisi iseseisvalt teha. Salongis on teatud happekoorimised suvel lubatud, kui on kindel, et klient ei suundu pärast otse randa päevitama.

14.  Aeg-ajalt peaks tegema meigivabu päevi ning lubama nahal „hingata.“

TÕDE! Kindlasti ei tee see nahale halba – pigem nahk tänab sind selle eest. Jumestusvabale päevale vaatamata tuleb nahka igal õhtul ja hommikul puhastada ja kreemitada!

15.  Vanuses 45+ naised ei tohiks kasutada kumavaid ja pärlendavaid lauvärve, kuna need rõhutavad kortsukesi silmalaugudel.

VALE! Kui kannad nahale midagi säravat ja pärlendavat, tõmbab see vaatleja pilgu just sinna ja sealsele tekstuurile, peegeldades detailselt nüansse, olgu seal pealegi kortsuke või mitte.

16.  End jumestades tasuks valida üks kahest: kas tugev silma- või julge huulemeik, vastasel juhul jääb lõpptulemus liiga „karjuv“.

PIGEM VALE! Heaks maitseks peetakse seda tõesti, eriti põhjamaa inimeste seas. Paljudes kultuurides ja ülemaailmselt on mõlema rõhutamine siiski just naiselik ja ainuõige, samuti näiteks võistlustantsu meigis, kus on eesmärk rõhutada kõiki oma kauneid omadusi ja särada! Lõpuks on see iga naise enda valik, kuidas tema end hästi ja kaunina tunneb.

17.  Kui jumestuskreemi ei kasuta, pole nägu vaja näopesugeeli või -piimaga puhastada, piisab veega pesemisest.

VALE! Kunagi ei piisa ainult veega pesemisest, sest tolm ja rasu tekivad päeva jooksul ikka nahale ja ebapuhtused tuleb eemaldada mõne sobiva näopesutootega.

18.  Kui niisutavat kreemi regulaarselt kasutada, muutub nahk laisaks ega tooda enam ise niiskust.

VALE! Nahk ei „harju“ niisutatud olemisega ega unusta, kuidas ise hüdreerituna püsida. See pole füsioloogiliselt võimalik, täpselt samuti nagu ei harju keha iseenesest vett jooma või tervislikku toitu sööma. Meie organism vajab abi, et püsida niisutatu ja tervena ning samuti vajab abi nahk, mis aja jooksul kaotab oma loomuliku hüdratatsioonivõime. See juhtub erinevatel põhjustel, kuid enamasti päikesekahjustuste ja vanuse tõttu. Oma osa on ka kliimal: kuiv õhk võib nahakuivust soodustada, eriti kui ei paku nahale seda, mida ta vajab: näiteks suurepärase koostisega niisutajat!

19.  Jumestuskreem rikub nahka ning soodustab ebapuhtuste teket.

VALE! Kõik sõltub sellest, mida jumestuskreem sisaldab. Üldjuhul ei riku kvaliteetne mineraalkosmeetikatoode nahka, küll aga võib tekkida nahal allergia või ärritus, kui meigikreem on vana või sisaldab aineid (naftakeemia ja parabeenid), mida nahk ei vaja.

20.  Hea nahahooldustoode peab tingimata olema kallis ja nimekalt brändilt.

VALE! Erinevus taskukohase ja kalli niisutava kreemi vahel võib seisneda eeskätt turunduses ja pakendamises ja teinekord ka patenteeritud koostisainetes. Üldiselt ei tähenda kallis alati paremat. Patenteeritud koostisosad võivad olla kallid, kuna need on haruldased, kuid see ei tähenda, et nad oleksid tingimata tõhusamad. Sageli ei anta meile vähimadki teaduslikke tõendeid selle kohta, et need koostisosad oleksid toote hinda väärt. Enim kui miski muu tõstavad ilutoote hinda selle reklaamikampaaniad ning muud turundusstrateegiad.