Loe, mis tööd tegi poliitik Meelis Pai, et vanematele kingiraha koguda

6 kommentaari
Loe, mis tööd tegi poliitik Meelis Pai, et vanematele kingiraha koguda

Eesti Noorsoo- ja Nukuteatri endine direktor Meelis Pai, kes 2013. aasta suvest saadik aktiivselt poliitikaga on tegelenud, läks hiljuti lahku oma kauaaegsest abikaasast Kirstist. Lahkumineku üheks põhjuseks peab Meelis oma kiiret elutempot, mille tõttu pere jaoks palju aega ei jäänud. Just töö teemal Buduaar Meelisega ka vestles – uurisime, kuidas teenis mees oma esimese palga, mida ta selle rahaga tegi ja kui palju vanemad talle raha andsid.

Eesti Noorsoo- ja Nukuteatri endine direktor Meelis Pai, kes 2013. aasta suvest saadik aktiivselt poliitikaga on tegelenud, läks hiljuti lahku oma kauaaegsest abikaasast Kirstist. Lahkumineku üheks põhjuseks peab Meelis oma kiiret elutempot, mille tõttu pere jaoks palju aega ei jäänud. Just töö teemal Buduaar Meelisega ka vestles – uurisime, kuidas teenis mees oma esimese palga, mida ta selle rahaga tegi ja kui palju vanemad talle raha andsid.

Oma esimese raha teenis Meelis juba 7-aastaselt. “Minu lapsepõlv möödus Nõukogude ajal. Siis sai alates 7. eluaastast hakata käima kolhoosis suvel kapsapõlde kõplamas. Seal teenisingi oma esimese raha,” tõdeb Meelis.

Vanematelt sai Meelis taskuraha ei vähem ega rohkem kui tal söögi jaoks vaja oli. “Kuna õppisin Tartu V keskkooli balletikoolis, siis minu kool oli veidi teistsugune kui teistel. Hommikul kell 8.00 algas balletikool Vanemuise Teatris, mis kestis 11-ni. Seejärel läksime alati sööklasse sööma ning edasi tundidesse. Kodust sain iga päev kaasa 50 kopikat, mille eest pidin sööma või jätsin taskurahaks,” tunnistab Meelis, et vahel jättis ta söögikorra üldse vahele, et raha kõrvale panna.

Oma esimese päris palga teenis Meelis aga 12-aastaselt ja üllataval kombel ei ostnud ta selle eest endale mitte midagi! “Esimese palga teenisin, kui olin 12-aastane. Nimelt riisusin koge suve Tartus Emajõe äärest pargist lehti. Teenisin suve lõpuks kokku 44 rubla. Olin selle üle nii õnnelik ja tahtsin oma õnne teistega jagada. Nii ostsingi emale 22-rublased elektrilised lokitangid ja isale sama kalli lugemislambi voodi kõrvale. Endale ei jäänudki raha alles, aga olin seejuures väga õnnelik,” nendib Meelis, kes oma esimese palga eest tegi kingitused hoopis vanematele ning talle endale jäi kinkimisrõõm.

Päris niisama vanemad Meelisele taskuraha ei andnud, pigem anti talle võimalusi seda teenida. “Minu vanemad ei olnud taskuraha andmisega ei leebed ega karmid, sain erinevaid võimalusi, kuidas taskuraha välja teenida – näiteks pudelite äraviimisega või muude juhutöödega.”

Kõik me oleme teismelisena millegi jaoks raha kogunud. Mille jaoks Meelis raha kogus? “Teismelisena oli minu kõige suuremaks unistuseks saada omale parem jalgratas, kui mul oli. Eriline unistus oli loomulikult Ereliukas. Nii ma rahakassasse raha kogusin. Seemneraha sain vanematelt. Ja sedaviisi sai rattaid aina paremate vastu välja vahetatud ja raha aina edasi kogutud, et täituks uus unistus,” tõdeb Meelis, kes otseloomulikult endale ka Ereliukase lõpuks osta suutis.

Karin Karu