Katrina kaotab kaalu: teadlik sportimine ja toitumine on alanud

26 kommentaari
Katrina kaotab kaalu: teadlik sportimine ja toitumine on alanud

Tahaksin teid tänada väga positiivse vastukaja eest minu esimesele blogipostitusele. Innustate mind veelgi! Eriti vahva oli saada sõnumeid tuttavatelt, kes mind Buduaari lehelt ootamatult eest leidsid ning nüüd kaasa elavad. Muide, jätkuv entusiasm eesootava kaalulanguse osas ei tekitanud eelmisel nädalal isegi mitte igatsust vastlakuklite järele – milleks anda järgi kiusatustele, kuid neid ei ole veel tekkinud.

Tahaksin teid tänada väga positiivse vastukaja eest minu esimesele blogipostitusele. Innustate mind veelgi! Eriti vahva oli saada sõnumeid tuttavatelt, kes mind Buduaari lehelt ootamatult eest leidsid ning nüüd kaasa elavad. Muide, jätkuv entusiasm eesootava kaalulanguse osas ei tekitanud eelmisel nädalal isegi mitte igatsust vastlakuklite järele – milleks anda järgi kiusatustele, kuid neid ei ole veel tekkinud.

Paljud lugejad kiitsid mu välimust ja arvasid, et kaalulangus ei olekski üldse vajalik. Tahaksin siiski vastata, et on küll. Olen n-ö  õunakujulise kehatüübiga inimene ja see tähendab ülekaalu kogunemist eelkõige kõhupiirkonnale, vähem jalgadele. Eks olen mõelnud sedagi, et parema meelega vahetaksin oma kõhupiirkonna hädad laiema puusa vastu. Lõppkokkuvõttes teeb see sama välja, et sirgejuukselised tahavad lokkis juukseid ja vastupidi. Ikka ihkame seda, mida meil ei ole, selle asemel, et olla rahul olemasolevaga. 

Üks lugeja mainis ära, et mind võib võtta kui näidet, et natuke kogukam naine ei tähenda rasvaseid juuksed, lohvakaid riided, üleüldse enese käest laskmist.  Jah, olles kogukam ei tähenda see seda, et enda eest oleks vaja ka vähem hoolt kanda. Usun, et neil naistel, kes end käest lasknud, on tekkinud lihtsalt masendus ja las-minna-olek. Sest esiteks, nad ei leia endale poest enam sobivaid riideid ning teiseks, neid võib vallata tunne, et kelle jaoks ma ennast ikka sätin… Ise olen alati vaadanud kadedusega vormikamaid naisi, kes suudavad välja kanda huvitavaid ja värvilisi riideid. Väga palju aastaid on minugi kappi täitnud pigem tumedat tooni rõivaesemed. Miks? Kes ei teaks kuldreeglit: tume teeb saledamaks. Tegelikult on põhjus peitunud pigem ehk selles, et nii on võimalik märkamatumaks jääda. Umbes aasta tagasi käis minu peas klõks ja viimasel ajal olen soetanud palju heledaid ja just värvilisi riideid. Mis peamine, ma tunnen ennast nendega väga hästi. Meelgi kohe rõõmsam. 

Peaaegu sama lugu oli mul enne kleitide/seelikutega. Lihtsalt ei julgenud neid kanda, arvates, et minule need ei sobi. Teine põhjus oli see, et ma lihtsalt ei leidnud oma kehaga sobivaid kleite. Möödunud aasta, elades USA-s, muutis mu suhtumist. Minu kapis ei ole kunagi varem olnud nii palju kleite kui praegu. Oma osa on kindlasti ka sellel, et sealne valik oli lihtsalt parem ning sobiva tegumoega riietuseseme soetamine ei jäänud pelgalt hinna taha. Igaüks teab, et kehad on erinevad ning riietuse valik on esmatähtis, et varjata oma puudusi ja tuua esile seda, mis ei karda tähelepanu. Samas kutsun üles kõiki, kes on olnud riietuses tagasihoidlikud, katsetama ja proovima uusi asju ning olema julgemad. Tulemused võivad teid endidki üllatada.

Aga mina olen siin teie ees ju nüüd eesmärgiga, et enam ei peaks varjama ja põdema. Esimesed sammud tervislikuma ja saledama Katrina poole on astutud juba jaanuari algusest saadik, kui liitusin omaalgatuslikult Meritoni Spordiklubiga. Buduaari eksperimendi raames kohtusin Meritoni treeneri Kristel Pälliga esmakordselt 7. veebruaril. Arvan, et see kuupäev tähistab minu jaoks nüüd eesmärgipärast teadlikuma sportimisega alustamist. Aga… siinkohal  jätaksingi selle teema nüüd pooleli ja kirjutaksin täpsemalt edasi järgmises blogis, et teil ikka oleks mida oodata. Luban, et siis  annan ka ülevaate, milline on minu treeningkava ja millised suhted mul üldse spordiga on. Tahaksin praegu teie tähelepanu juhtida hoopis toitumisele, mis on kõige alus.

Miks ma selle teema üles võtsin on tõik, et ma ise olen küllaltki valesti toitunud, arvates oma tarkusest või mujalt kuuldu põhjal, et teen seda õigesti. Nüüd pean kogunenud teadmiste põhjal uue suuna võtma. Kui kerge või raske see on, näitab aeg. Igatahes Meritoni Spordiklubi „Sõbranädala“ raames käis tervisesportlastele ja tavaharrastajatele nõuandeid jagamas Ott Kiivikas ja teemaks oli „Tervislik eluviis“.  Kui nägin üleskutset, registreerisin kohe loengule ja ma ei kahetse. Seepärast tahan ka teiega jagada, mida kuulsin, sest kindlasti on lugejaid, kes veel nende tarkusteradega kursis ei ole.

Üha enam pöörame tähelepanu liikumisele, kuid peame rohkem mõtlema ka sellele, kas puhkasime piisavalt. Eelkõige, kas me täna üldse sõime. Kindlasti nüüd mõeldakse, et ah, kes selle söömise ikka ära unustab. Tegelikult on meie hulgas palju inimesi, kes unustavad süüa päevas rohkem kui 1-2 korda. Pean tõdema, et siin tunnen puudutatuna iseennastki, sest viimasel ajal sõingi päevas umbes kaks korda ja õhtul peale trenni üks/kaks puuvilja ei ole vist päris täisväärtuslik toidukord. Ja ise veel arvasin, et pärast trenni üldse ei peakski sööma ja kui tubli ma olen, et nii vastu pean. Vot, nüüd siis reaalsus tõi mind tagasi „maa peale“. Tegelikult on soovituslik toidukordade arv päevas 4-5, et meil ei tekiks hetki, kus tunneme nälga ja ei oleks võimalust end üle süüa. Võin öelda, et praktikas olen minagi tark, aga teoorias…

Õige toitumise aluseks on järjepidevus ja distsipliin. Peab meeles pidama, et hommikusöök on päeva alus, lõunasöök annab energiavarud kogu päevaks ja kerge õhtusöök lõpetab meie päeva. Leia aega ka kahele vahepalale. Kindlasti ärge eirake söömise vajalikkust pärast trenni, sest siis on see just hädavajalik, kuna treening on oma olemuselt lagundav protsess. Pärast trenni toimub edasi rasvapõletus, aga et kuskilt energiat saada hakkab keha intensiivsemalt hoopis lihaseid lagundama, kuna väljaspoolt ei anta aminohappeid juurde. Kõik see põhjustab lihaste vähest taastumist, väsimust ja kergemalt tulevaid traumasid.

Hommikul on soovitatav süüa erinevaid nelja-viieviljahelbe putrusid (kiirpudrud ei ole head, kuna mineraalained kaovad töötlemise käigus), täisteramüslit. Valkude saamiseks kohupiima, kodujuustu või muna. Lõunasöökide puhul võiks kehakaalu vähendamise eesmärgil välistada süsivesikud. Kindlapeale minek on süüa valke (kana, kala, punane liha). Õhtusöök võib olla samadel põhimõtetel, aga soovitatavalt süüa mitte hiljem kui 2-3 tundi enne magama minekut. Seega ei pea paaniliselt kinni hoidma reeglist, et pärast kella 18.00 ei tohi enam süüa. Peale trenni võiks süüa valgurikkaid toiduaineid nagu näiteks magus kohupiim, banaan. Üldiselt ei tasuks karta rasvu, kuid pigem eelistada taimseid rasvu loomsetele. Kui tunned, et vajad midagi magusat, siis lihtsüsivesikud söö hommikul või kohe pärast trenni.  

Veel üks tähelepanek, mida olen proovinud juba paar kuud rakendada: kõigepealt söö ja siis joo. Olen harjunud kogu aeg söögiga koos ka jooma, isegi kui söön suppi peab jook kõrval olema. Seega, selle harjumuse muutmine saab minu jaoks küllaltki raske olema.

Kallid lugejad, lõpetuseks tuletan meelde, et kui langetate kaalu, siis teadke, et normaalne ja tervislik kaalulangus on 0,5 kg nädalas. Kui olete olnud nördinud, et kaal ei lange seitsme päevaga kilo-kaks, ärge heitke meelt, vaid mõelge positiivselt, et ka väike samm on suur hüpe muudatuste suunas. Peamised vead, miks ei saavutata soovitud tulemusi, ongi kannatuse puudumine, selge eesmärgi puudumine, vale treeningmetoodika ning ühekülgsus.

Loodan, et suutsin jagada kellelegi ka uut informatsiooni. Samas võite teiegi minuga ja teistega oma arvamusi ning kogemusi jagada eespool loetletud toitumisnõuannete kohta.  

Lõpetuseks avaldan teile oma mõõdud seisuga 07.02.13. 

Kaal: 81,5 kg

Pikkus: 168 cm

Rasvaprotsent: 39,3%

Vööümbermõõt: 105 cm

Puusaümbermõõt: 108 cm

Käsivars: 35 cm

Reie ümbermõõt: 65 cm

Sääre ümbermõõt: 39 cm