40 PÄEVA MEDITEERIMIST: kas õnne valem?

Naine võttis väljakutse vastu, et end vaimselt tugevamaks treenida ja ebakindlas ning ärevas maailmas paremini hakkama saada. Miks 40 päeva? Öeldakse, et just see on aeg, mille jooksul tekib harjumus. Väljakutse kõlas Hedile väga ahvatlevalt – mida see tema elus muutis? Aja leidmise nipid  Hedi selgitab, et kui mediteerimisele omistatakse tihti esoteeriline varjund, siis me kõik puutume sellega erinevates vormides kokku. Näiteks on unistamine samuti meditatsioonivorm. Hedil endal on varasem kogemus hingamistehnikatega, mis tegid tervisega imet ja aitasid stressirohketes olukordades. „Me kõik puutume mediteerimisega erinevates vormides kokku.“ Mediteerimine parandab keskendumisvõimet ning aitab teadlikult suunata energiat sinna, kus soovime elus tulemusi näha. Üldiselt soovitatakse mediteerida korraga 40-45 minutit või kaks korda 20 minutit päevas, kuid kiire elutempo ei tee seda kergeks, kuna töö ja lähedaste kõrvalt aja leidmine nõuab omamoodi leidlikkust. „Mediteerimine aitab teadlikult suunata energiat sinna, kus soovime elus tulemusi näha.“ Hedi tunnistab, et ka temal oli raske vaba aega leida. „Ega keegi aega ei kingi, see tuleb lihtsalt leida. Tõsi on, et see tuleb millegi arvelt ja näitab ära individuaalsed prioriteedid.” Nii leidis ta mediteerimiseks aega näiteks juuksuritoolis ning alustas teguderohket päeva voodis mediteerimisega. Meditatsiooni põhitõed Mediteerimise üks põhialustest on hingamine. Suur osa inimestest hingab igapäevaselt suu kaudu, kuid mediteerimine näeb ette, et sisse hingatakse nina ja välja suu kaudu. Samuti toimub hingamine sügavamalt – kopsud tõmmatakse täielikult õhku täis ja kogu rinnakorv paisub. See võib esialgu tekitada kerge peapöörituse ja mõjuda harjumatult, sest kehasse siseneb palju õhku ning keskmine inimene hingab igapäevaselt väga pinnapealselt. Hedi sõnul tasub arvestada, et rahustav ja pingeid maandav mõju on tuntav kerge viivitusega – kui kõik koheselt ei toimi, ei tasu veel alla anda. Tema kogemuse järgi on erinevust tunda umbes poole tunni jooksul, kuid eks see sõltub ka inimesest. Oluline on riietus – kui pole retuuside või teiste liibuvamate rõivastega harjunud, kandke midagi, mis pole keha ümber. Peaasi, et riided oleksid mugavad. Taustamuusika kasutamine on väga subjektiivne. Hedi lemmikuks on delfiinide hääl, kuid sobivad ka muud loodushääled. Mõnel juhul on hea mediteerida täisvaikuses, kuid linnas elades pole see tihti võimalik. Hedi on  muusika suhtes väga tundlik ja kindel meloodia ja laulusõnad võivad tähelepanu tegevuselt ära viia, mistõttu ta eelistabki võimalikult neutraalset taustaheli. „Algajal ei soovitaks ma teleka taustahelide saatel mediteerida, kuigi  oskuste arenedes ja „omas mullis“ olles ei häiri see üldse, sest n-ö lülitub mingil hetkel ise välja,“ räägib ta enda kogemusest. „Alguses tundub kogu tegevus suure segadusena, mis kuhugi ei vii.“ Meditatsioon on teadvuse koondamine ehk uitmõtete üle kontrolli saavutamine. „Erinevad õpetajad ja yoginid suudavad kindlasti anda oskuslikuma selgituse, kuid mina nimetan seda keskmesse jõudmiseks ehk enda välja lülitamiseks kõigest segavast. Mediteerimine toimub kindlale mantrale või fookuspunktile keskendudes. Öeldakse, et pool ajast läheb enesega võitlemiseks ja mõtetega tegelemiseks, kuid ma täpsustaks, et alguses tundub kogu tegevus suure segadusena, mis kuhugi ei vii. Pärast piisavat harjutamist see siiski muutub. Kogesin seda ka ise möödunud nädalal, kui tunnetasin, et fookust on kergem hoida,” räägib ta. Mediteerimist tuleb võtta kui elustiili Hedi kinnitab, et kui soovid kogeda mediteerimist elu osana, millel on ka reaalsed tulemused, ei saa sellesse suhtuda kui tüütusse kohustusse, mis kõik probleemid maagiliselt ära kaotab – seda tuleb võtta kui elustiili. Nii nagu üks kord jooksmas käimist ei paranda tervist (seda teeb järjepidev trenn) on ka mediteerimine miski, mida tuleb edukate tulemuste nimel aktiivselt praktiseerida. Ta tõdeb, et mediteerimine võib vahel tunduda tüütu, eelkõige kui väsimus ja närvilisus võimust võtavad ning pole tuju sellega tegeleda. Sellised emotsioonid on igati normaalsed ja osa tõusudest ja mõõnadest, mis igas eluvaldkonnas esinevad. „Seetõttu soovitan läheneda mediteerimisele kui igapäevaelu naturaalsele osale, mitte vaadata seda kui vahendit millegi saavutamiseks. Lühidalt – meditatsioon on teekond, mitte sihtpunkt. Kui võtta mediteerimist kui toitu hingele, on ka lähenemine tegevusele produktiivsem,” soovitab ta. 40 päevaga tekkis harjumus mediteerida ning mis kõige olulisem – Hedi on enda sõnul nüüd palju rahulikum. Muutused elustiilis on vaikselt kuju võtmas ja teekond jätkub. „Ütlen siiralt, et te ei kahetse, kui kasvõi proovite luua endale samasugust harjumust. Kaotada pole midagi, kuid võita on palju! Võimalik, et see pole sinu cup of tea, kuid võib-olla leiad meditatsioonis midagi, mis muudab sinu elu!“ soovitab Hedi ka teistel mediteerimist proovida. Pea meeles! ·         Meditatsioon on oma teadvuse koondamine ehk uitmõtete üle kontrolli saavutamine. ·         Mediteerimine parandab keskendumisvõimet. ·         Mediteerimine rahustab. ·         Meditatsioon on teekond, mitte sihtpunkt. ·         Mediteerimine nõuab järjepidevust – ainult nii ilmnevad kasutegurid.