VIDEO! Rinnaoperatsioon suvisel ajal: Kas see on hea valik?

Rinnaimplantaatide paigaldamise operatsiooni riskidest räägitakse tihti rinnaimplantaadi haigusest ja sellega seostuvatest sümptomitest.

Healt Clinicu laiapõhjaliste teadmiste ja oskustega plastikakirurg dr Mart Eller selgitas Buduaari suve alguspeol täpsemalt, mis haigusega on tegu ning kas selle tõttu tasuks operatsioonist loobuda. Samuti kinnitas või lükkas doktor ümber operatsioonidega seotud enimlevinud müüte ning kirjeldas täpsemalt, mis ootab protseduuri ettevõtvaid naisi ees.

Rinnaimplantaadi haiguse puhul palju küsimärke

Rinnaimplantaadi haiguse, ehk breast implant illness’i puhul ei tea dr Elleri sõnul päris täpselt keegi, et millega on tegu. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ei ole rinnaimplantaadi haigust ametlikult haiguste alla veel kategoriseerinud. “Tegu on kummalise sümptomite kompleksidega, mida seostatakse silikoon implantaatidega. Sümptomid on täielikult seinast-seina. Siia alla võivad kuuluda näiteks depressioon, liiges -ja lihasvalulikkus, iiveldus, kõhulahtisus ja osade patsientide puhul isegi juuste väljalangemine,” selgitas dr Eller. Tema sõnul on tegu sümptomitega, mis omavahel kuidagi kokku ei peaks sobima – kokku on sümptomeid loetletud üle 30.

“Paar aastat tagasi tehti üks väga pikk ja põhjalik uuring rinnaimplantaadi haiguse kohta. Patsiendid, kellel olid eelnevalt loetletud sümptomid, neid opereeriti ja tulemused olid väga üllatavad,” ütles dr Eller. Osadel patsientidel, kellel kaebuseid esinesid, peale implantaadi ja kapsli eemaldamist need kaebused kadusid. Teistel patsientidel jäid aga sümptomid edasi kestma. Üllatavalt leidus ka kolmas grupp patsiente, kellel implantaadi ja kapsli eemaldamise järgselt sümptomid hoopis süvenesid. “Selles osas uuringud veel kindlasti jätkuvad,” rõhutas dr Eller.

Rinnaoperatsioonide seos rinnavähi riskiga

“Statistiliselt patsientidel, kellele on paigaldatud rinnaimplantaadid, rinnavähi risk ei suurene. Probleeme võib esineda patsientide puhul, kellel pole implantaat paigaldatud lihase alla vaid otse näärme alla,” sõnas dr Eller.

Ta lisas, et täpsustavate uuringute korral, nagu ultraheli ja mammograafia, ei pruugita patsientidel, kellel on implantaat paigaldatud otse näärme alla, koheselt vähikollet avastada.

“Seega üldiselt võib öelda, et rinnaimplantaatide paigaldus ei soodusta kuidagi rinnavähi teket. Küll aga on möödunud sajandi lõpust hakatud registreerima rinnaimplantaati ümbritsevas sidekoelises kapslis lümfisüsteemide kasvajat. Täpsed põhjused on hetkel veel teadmata, kuid teatakse, et sellist kasvajat võib esineda rohkem karedapinnaliste implantaatide paigaldusel,” hoiatas dr Eller ning mainis, et implantaat on võõrkeha ja organism hakkab selle ümber ehitama sidekoelist kapslit.

Ta lisas, et hetkel on maailmas diagnoositud umbes tuhatkond naist, kellel anaplastiline suurerakuline lümfoom on olemas. “Kahjuks tuleb ka nentida, et hetkel on 40 patsienti selle haiguse tõttu ka surnud,” tõdes dr Eller.

Kas rindade suurendamise järgselt peaks kandma rinnahoidjat?

“Rindade suurendamise järgselt, kui rinnad on ilusti vormis, paljud naised tegelikult ei soovi rinnahoidjat enam kanda. Inimlikult ma saan nendest naistest täitsa aru, kuid ei tohiks unustada, et rinnaimplantaat on lisaraskus, mis on paigaldatud patsiendi enda rinnale juurde. Selline lisaraskus allub gravitatsioonile täpselt samuti nagu kõik muud asjad,” selgitas dr Eller. See omakorda tähendab, et rind hakkab ilma toestuseta vajuma kiiremini allapoole.
Plastikakirurgid rõhutavad ja soovitavad, et rinnahoidja kandmine võiks naistel jätkuda.

Rinnaimplantaatide garantiiaeg keskmiselt 5-10 aastat

Patsientidel esineb väga sagedasti küsimust – kas rinnaimplantaadid on eluaegsed? “Kindlasti mitte,” vastas dr Eller.
Ta täpsustas siiski, et pole aga vajadust implantaati vahetada iga 10 aasta tagant, nagu palju kiputakse küsima. “Erinevatel implantaadi tootjatel on erinev garantii. Tavaliselt on garantiiajaks 5-10 aastat. Kui garantiiaeg saab läbi, siis ei pea tegelikult kohe implantaati välja vahetama,” täpsustas dr Eller ja lisas, et oluline on, et patsiendid ei läheks operatsioonijärgselt oma arstide jaoks n-ö kaduma.
Patsientidel tuleks külastada enda arsti kord aastas, kus teostatakse üldist kontrolli ning iga kahe aasta tagant peaks tegema täpsustava rinnauuringu. “Isegi, kui patsient tunneb ennast väga hästi ja esine ühtegi probleemi, siis parem karta kui kahetseda,” manitses dr Eller regulaarse kontrolli olulisust.

Health Clinicu näitel võib välja tuua, et implantaatide vahetamise peamisteks põhjusteks on mittesobiv suurus ja implantaatidega esinevad probleemid.
Mittesobiva suuruse poolest soovitakse olemasolevatest veelgi suuremaid implantaate. Implantaatidega esineda võivate probleemide poolelt toob dr Eller välja näiteks katki minemise, pöördumise ja kapsli kontraktuuri.

Protseduuride pikkus konsultatsioonist täieliku taastumiseni väga individuaalne

“Protseduurist taastumise kestus on väga individuaalne. On naisi, kes tunnevad juba operatsioonijärgsel päeval end väga hästi – ei esine valu, turset ega sinikaid. Kuid on ka patsiente, kes võivad tunda ennast päris pikka aega kehvasti,” tõi dr Eller välja patsientide erinevused taastumisel.
Ta täpsustas, et oodatavad ja ilusad tulemused ilmnevad keskmiselt kuue kuu jooksul.

Kõige pikemaks protsessiks taastumisel võib olla turse taandumine. “Rinnaimplantaadid vajuvad paika, selle koha peale, kuhu and lõplikult jäävad,” lisas arst. Lisaks tõi ta välja tundlikkuse taastumise, mis võib võtta samuti aega kuni pool aastat, kuid rõhutas veelkord, et protsesside pikkused võivad olla väga individuaalsed.

Kuigi nõudlus rinnaoperatsioonide vastu on hetkel suur, siis Health Clinicus on võimalik operatsioonile saada maksimaalselt paari kuuga.

“Mina isiklikult ei soovita enda patsientidel teha operatsioone suvisel ajal. Operatsiooni järgselt tuleb kanda spetsiaalset pesu, mis on täissünteetiline. Pigem võiks operatsiooni jätta jahedamasse aega, et meie lühikest suve nautida,“ andis dr Eller lõpetuseks soovituse naistele, kes plaanivad protseduuri ette võtta.