OOTAD PUHKUST? Aga kas sa puhata ka oskad?

OOTAD PUHKUST? Aga kas sa puhata ka oskad?

Kas mäletad veel aega, mil jalgupidi poriloigus seistes unistasid soojast päikesest või „kevadel” järjekordse lumesaju kätte jäädes ees terendavast puhkusest. Lõpuks ometi on käes väike ja tubli Eestimaa suvi, mis tähendab enamikule meist mõnenädalast puhkust. Kuidas aga puhata nii, et sellest tõesti kasu oleks? 

Kas mäletad veel aega, mil jalgupidi poriloigus seistes unistasid soojast päikesest või kevadel” järjekordse lumesaju kätte jäädes ees terendavast puhkusest? Lõpuks ometi on käes väike ja tubli Eestimaa suvi, mis tähendab enamikule meist mõnenädalast puhkust. Kuidas aga puhata nii, et sellest tõesti kasu oleks?

„Väga oluline on puhata seepärast, et anda oma kehale, ajule ja mõtetele võimalus välja lülituda ja lõõgastuda – stressitaseme maandamine on ülioluline läbipõlemise ja depressiooni vältimiseks,” ütleb psühholoog Helena Ojala.

„Inimene, kes oskab tähtsustada puhkust, teeb tegelikult ka paremini ja produktiivsemalt tööd. Erinevad uuringud üle maailma näitavad, et igapäevasest tööelust regulaarseid väljalülitusi tegevad inimesed töötavad tulemuslikumalt. Neil on rohkem uusi ideid, nad suudavad paremini keskenduda, omandavad infot kiiremini ning töötavad üleüldiselt kõrgema motivatsiooniga. Kui aju ei tegele ühegi ülesande või probleemi lahendamisega, jääb tal üle ressurssi, et hakata kinnistama viimasel ajal õpitud uut infot ja teadmisi. Oma ajule puhkuse andmine tekitab tegelikult võimalusi infot töödelda – ning see on äärmiselt oluline protsess.

Kuidas siis õigesti puhata?Puhkus peaks olema teadlik protsess. Oluline on kvaliteet, mitte kvantiteet. Isegi paar täisväärtuslikku puhkusepäeva tavakeskkonnast eemal annavad energiat järgnevaks viieks töönädalaks,” ütleb Ojala ja soovitab puhkuseperioodiks vahetada keskkonda. „Uus koht, uued maitsed, uued lõhnad ja muu, mida me tajume, tekitavad meis ka uusi mõtteid ning vanad hoiakud saavad teistsuguse vaatenurga. Me näeme iseennast teistmoodi ning asetame end ka oma vanasse keskkonda uue pilguga.” Nii oleme tööle tagasi tulles täis värskeid ideid ning varem häirinud igapäevased pisiasjad ei ole enam märkimist väärt. Kvaliteetse puhkuse ajal inimese mina areneb ja kasvab – me muutume paremaks ja küpsemaks.” Kindlasti ei tasuks puhkust kasutada kõikide tegemata ja ootele pandud tegevuste ja ülesannete täitmiseks. „Uus keskkond päästab meid ka kiusatusest tegeleda koduste rutiinsete toimetustega või ikkagi puhkuse ajal kontorisse põikamast.

Selleks, et puhata:

* Unusta ära kõik need sada plaani, mida tahtsid puhkuse ajal ära teha ja valmis saada!

* Maga nii palju ja nii kaua, kui suudad. Kasuta võimalust teha ka lõunauinakuid või niisama uneleda. Sinu aju töötleb sellel ajal väga olulist protsessi – luba seda talle.

* Lülita välja kõik digividinad (või kui päriselt ei suuda, sea endale ajalised piirangud).

* Pinguta, et olla hetkes, ja teadvusta kõike ümbritsevat kõikide meeltega. Tunneta päikest või vihma oma nahal, erinevaid lõhnu, maitseid, hääli. Naudi. 

* Kinnita endale, et puhkus on tegelikult vajalik kõikide nende asjade paremaks sooritamiseks, mille pärast sa end süüdi või ebamugavalt tunned, et nendega praegu ei tegele. 

* Märka pisiasju enda ümber. Putukate saginat, lindude suhtlust, vaikust, mulla sooja tekstuuri näppude vahel. Tunne sellest teadlikult rõõmu. 


Igapäevarütmist ümberlülitumine nõuab inimeselt pingutust – oravana rattas jooksmine tuleb välja autoomaatsemalt ja lihtsamalt.
Miks me siis ei oska puhata? „Ilmselt on maailmas piirkondi, kus tunduvalt vähem puhkusest lugu osatakse pidada. Üldiselt planeerivad eestlased pikema puhkuse ajaks endale vaheldust ning otsustavad ka tõeliselt puhata. Küll aga ei väärtusta me piisaval määral puhkuseks mõeldud lühemaid hetki – nädalavahetusi ja igapäevaseid õhtupoolikuid.” Rohkem tasub harjutada mitte midagi tegemist. „Eestlaste puhkused kipuvad väga tegusad ja tempokad olema – kes rühib maakodus aiamaal, kes proovib reisi ajal tempoga kõik võimalikud vaatamisväärsused läbi käia või kõik kohalikud joogid ära mekkida.
Ojala sõnul võivad muutused tekitada ka hirmu ning puhkuse mõtetega võib kaasneda isegi ärevus. Nii võime isegi puhkuseteemat vältima hakata ja edasi lükata.Tihtipeale tuntakse ennast asendamatuna – töö juures jooksevad asjad kokku ning tagasi tulles on kõik üle pea kasvanud. On hirm kaotada kliente, tehinguid või jääda kõrvale olulistest protsessidest. Seepärast hoitaksegi tihtipeale isegi puhkuse ajal oma mõtted töö juures ning kontrollitakse alatasa e-kirju ja telefoni. Sellisel juhul on inimene oma kehaga küll teises keskkonnas, kui aju töötab ikka töörütmis,” ütleb psühholoog ja lisab, et isegi kui keha saab puhkust, siis sellest ei ole kasu, sest aju on probleemilahenduse lainel ning hoiab ka keha pinges ja stressis.

Märgid sellest, et vajad puhkust:

* uue info omandamine ei lähe nii ladusalt kui varem
* keskenduda on raske
* motivatsioon on langenud
*
väsimus, peavalud, südame puperdamine ja muud ebamäärased kehalised sümptomid
*
tuju on niru – naljad ei aja enam naerma ja varem rõõmu pakkunud tegevused jätavad külmaks
*
inimene hakkab tegema talle mitteomaseid vigu: asju unustama, tegema kirjavigu, ajab segamini koosolekute ajad või ruumid, valmistab kohtumiseks ette vale teema jne

Tekst: Triin Tisler

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar , suvi 2015

Sarnased artiklid