Suvised naudingud koos päikseliste aperitiividega

9 kommentaari
Suvised naudingud koos päikseliste aperitiividega

Lõpuks ometi on kätte jõudnud see kauaoodatud suvi! Paksud talvejoped saab jälle vallatute kleidikeste vastu vahetada ning lausa hiliste õhtutundideni suveterrassidel ja kohvikutes toredat seltskonda ja häid roogi nautida. Sööki oodates võib alustuseks tellida ka mõnusa aperitiivi, millel on peale ajaviitejoogi teisigi huvitavaid omadusi.

Lõpuks ometi on kätte jõudnud see kauaoodatud suvi! Paksud talvejoped saab jälle vallatute kleidikeste vastu vahetada ning lausa hiliste õhtutundideni suveterrassidel ja kohvikutes toredat seltskonda ja häid roogi nautida. Sööki oodates võib alustuseks tellida ka mõnusa aperitiivi, millel on peale ajaviitejoogi teisigi huvitavaid omadusi.

Sõna aperitiiv (itaalia keeles aperitivo) pärineb ladinakeelsest sõnast aperire, mis tähendab avajat. Just sellena oli jook algselt mõeldudki – olla isutekitajaks enne sööki. Tegelikult olid aperitiivid omal ajal ka medikamendid, mis aitasid seedimist korrastada. Aperitiivi kõige tähtsam ülesanne on tekitada söögiisu, teha väike „eelsoojendus“ ja valmistada kõht ette toidu saabumiseks. Aperitiiv ongi üldiselt terava, vürtsise ja heaolu hõnguga n-ö seedimise stimulaator. Arvatakse, et aperitiivi mõiste tekkis juba muistses Egiptuses, kuid selle kohta pole piisavalt tõendeid. Tõenäolisemalt juhtus see siiski Itaalias 1786. aastal vermutite võidukäiguga. 19. sajandi lõpuks oli see traditsioon levinud juba ka Euroopas ja Ameerikas.

Aperitiivsed bitterid

Igal maal on omad populaarsed aperitiivid, kuid Itaalias on aperitiivikultuur enim levinud. Seal on väga populaarsed just lahjad aperitiivsed bitterid. Bitterites kasutatavad ürdid, nagu näiteks emajuur, hiniin, artišokilehed või heinputk stimuleerivad sapi eritumist sapipõiest, mis aitavad seedida ka siis, kui süüakse liiga palju. Alkohol jällegi tugevdab ürtide mõju.
Maailma kõige tuntum bitter (itaalia keeles amari) on Campari, mille enam kui 150 aasta vanune retsept on tänaseni kiivalt salajas hoitud. Selle looja Gaspare Campari kasutas joogi valmistamiseks rohkem kui 60 ürti, vürtsi, maitseainet, puukoort ja puuvilja. Camparit juuakse kas puhtalt jääga, soodaveega või erinevates kokteilides.

 

Campari on ka kahe kokteiliklassiku koostisosa:

Americano (1 osa Camparit ja 1 osa punast vermutit, näiteks Cinzano Rossot) ja Negroni (1 osa Camparit, 1 osa punast vermutit ja 1 osa džinni). Lisaks nendele kahele võiks proovida ka Campari Orange Passionit, mille valmistamiseks tuleks kõigepealt klaasis uhmerdada mõni apelsinisektor koos suhkruga, seejärel lisada purustatud jää, 1 osa Camparit ja 3 osa apelsinimahla.

Aperol

Lisaks kuulub bitterite ja aperitiivide seltskonda veel jook nimega Aperol. Selle lõid vennad Barbierid Itaalias 1919. aastal ning sarnaselt Campariga pole ka Aperoli täpset retsepti võimalik teada saada. Võrreldes Campariga on Aperol ligi kaks korda väiksema alkoholisisaldusega ning ka maitselt kergem. Seega sobib see väga hästi neile, kes Campari maitset ehk pisut liiga mõrkjaks peavad.

Aperol on praegu maailmas üks kiiremini kasvavaid premium-brände ning sellest suvest saadaval ka Eestis. Itaalias, Saksamaal, Austrias ja Prantsusmaal ongi praegu aga üheks suurimaks trendikokteiliks Aperol Spritz, mis sisaldab 3 osa vahuveini (nt prosecco), 2 osa Aperoli ja 1 osa mullivett. Lisada tuleb veel jääd ja apelsinilõik. Kokteili võib serveerida nii veiniklaasis kui ka lihtsamas madalamas klaasis.

Aperitiivseid kokteile ei pea aga tellima üksnes enne sööki, vaid neid võib nautida ka niisama mõnusal suvepäeval. Tähtis on seejuures loomulikult mõõdukus.

 

Head avastamist!

Katri Teller