Ellen Kiisk kolumn: mida silmas pidada enne ettevõtlusega alustamist

Praegu on väga populaarne, et inimesed otsustavad riski võtta ning end ettevõtluses proovile panna. Olenemata valdkonnast, seostab kõiki ettevõtteid üks ühine joon – esimene samm oli tehtud, mõttest sai otsus ja sealt edasi tegutsemine. Mida tasub aga enne, kui ettevõtlusega alustada, silmas pidada?

Armsad lugejad, minu nimi on Ellen Kiisk ning olen uus Buduaari kolumnist, räägin lühidalt natuke endast ja mida minu kolumnidest edaspidi leida võib.

Olen jumestaja ja ettevõtja juba seitse aastat, minu käe all on valminud ka kahe Buduaari kaanel olnud kaunitari – Liis Lassi ja Kirki Kubri jumestus.

Lisaks jumestusteenusele, teen individuaalseid jumestuskoolitusi ning olen korraldanud ja läbi viinud ka kolm jumestuse meistriklassi, milles on kokku osalenud üle 150 inimese.

2016. aastal avasin oma esimese ilusalongi Tartus Kastani tänaval, ning hiljem olen seda teinud veel kolmel korral.

Lisaks ilusalongile ehitasin üles ka ilutoodete brändi, töötasin pangas, olin suurkliendihaldur ajakirjanduslikus ettevõttes ja täna tegelen rahvusvahelisel tasemel klientide haldamisega väljaspool ilumaastikku.

Tööpagasile lisaks on mul ka peagi kümneaastaseks saav poeg, olen kogenud läbipõlemist nii karjääriredelil kui ka eraelus. Kunagi ei ole liiga vara või liiga hilja ettevõtlusega alustada, kuid oluline on enda jaoks seada prioriteedid. Kuid sellest juba järgmises kolumnis.

Täna jagan teiega nippe puhtalt enda kogemusest, millistele asjadele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata enne, kui mistahes ettevõtte loomisega alustada.

Viimase seitsme aasta jooksul olen kokku puutunud erinevate situatsioonide ja inimestega, millest saab täna vaid õppust võtta ja edaspidistel projektidel arvestada.

1. Tee turu-uuring. Kas antud teenusel või tootel on juba üleküllus või on see miski, mis päriselt tarbijale vajalik on. Mille poolest erined sina, millist väärtust sa pakud? Mis on sinu ettevõtte visioon ja missioon?

2. Otsusta, kes on sinu sihtrühm. Visualiseeri end tarbijana, millega ta igapäevaselt tegeleb, kus ta käib, mida ta sööb ja vabal ajal teeb – mis teda paelub? See on vajalik selleks, et sihtida oma potentsiaalseid kliente nii ettevõtte stilistika, disainini kui ka toote/teenuse turundamisel. Koloristika nii ettevõtte logol, kodulehel kui sisustusel annab väga kiire ja selge ülevaate juba esmamuljel, millise ettevõttega tegemist on.

3. Mõtle välja ettevõtte nimi. Ka siinkohal peaks olema tark lähenemine, ära pane ettevõtte nimeks liiga kitsa tegevusvaldkonna nime. Näiteks Liisu Küüned ei saa olla hiljem renditööjõuga tegelev ettevõtte rahvusvahelisel tasemel, kui karjäärisuund ajapikku muutuma peaks. Ole loovam!

Lisaks, ära unusta oma nime ka patenteerida, et hiljem ei saaks keegi seda kuritarvitada ja sinu ülestöötatud nime alt edaspidi tegutseda.

4. Nüüd, kus sul on olemas idee, ettevõtte nimi ja sa tead täpselt, kellele antud toode mõeldud on, sul on paigas plaan, koloristika, ettevõtte logo – on aeg mõelda numbritele.

Milline on sinu ettevõtte eelarve?

Eelarve koostamisel arvesta kindlasti sellega, et esimesed paar aastat ei ole ettevõtte reeglina tulus, aga see oleneb muidugi valdkonnast.

Kulude sees on tihti ka palju ootamatuid kulusid (näiteks mõne toote ja masina rike või lõhkenud toru kindlustamata laos), hoia alati vaba raha ka selliste ootamatuste jaoks.

Oletame, et ettevõtteks on teenuse vahendamine. Sul on edukaks ettevõtteks vaja kontorit, töölaudu ja muud vajalikku mööblit, arvuteid töötajatele, kohvimasinat, külmikut, kodulehte, sotsiaalmeediakanaleid, mobiiltelefone ja internetti. Olulisim ja tihti ka suurim kulu on ettevõtete jaoks turundus. Kas teadsid, et viimane „Barbie film“ kulutas filmitootmiseks sama palju raha kui selle turundamiseks? Tulemus on näha juba esmalinastuse ülemaailmsetest tuludest – turundus on edu võti.

Kes mille eest vastutab? Kes otsib teenusepakkujaid, kes teenuse tarbijaid? Kes tegeleb raamatupidamisega ja haldab sotsiaalmeediakanaleid?

Väga rumal lähenemine, mis tihtilugu ettevõtteid hukule viib, on arvata, et peab leidma inimese, kes tegeleb kõigega. Oodata, et kala puu otsa sama kiiresti ronib kui seda teeb ahv või et ahv ujub sama edukalt kui kala, ei ole realistlik.

Ära hoia kokku hea tööjõu pealt, nemad on ju päeva lõpuks need, kes ettevõttele edu toovad. Investeeri töötajate palkadesse ja heaolusse.

5. Investeeri juhtimise ja turunduse koolitustesse. Ettevõtte juht on ettevõtte nägu.

Kindlasti ei tohiks kokku hoida kvalifikatsiooni arvelt, seda nii ettevõtte esindaja kui ka töötajate puhul.

Kas sa läheksid katkenud juukseotste ja värvimata juurtega juuksuri juurde? Või kosmeetiku juurde, kellel on ravimata akne?

Või kui tegemist on turundust pakkuva ettevõttega, kes vajaks turunduskoolitust, kuidas enda

koduleht ja sotsiaalmeediakanalid tööle panna. Valid kindlasti teenusepakkuja, kes teab mida teeb ja on võimeline seda enda peal näitama.

6. Nüüd, kui sul on olemas plaan, on aeg see kirja panna ja visualiseerida end selles hetkes, kus kõik toimib nii, nagu sa seda tahad.

Küsi endalt, millisena see ettevõte töötab, kui ta maksimaalselt edukas on? Kas ettevõtte juht on see, kes kannab näiteks tellimusi postiautomaati või teeb seda lepingu alusel kuller? Kas põrandaid peseb edukal ettevõttel raamatupidaja või teeb seda koristaja/koristusfirma?

Tee oma otsused ja tegevused tulenevalt sellest, kuidas see ettevõtte sinu nägemuse järgi peab toimima, visualiseeri edu ja see ka garanteerib edu.

7. Seadusandlus. Veendu, et enne mistahes lepingu jõustamist, lased selle üle vaadata juristil. See hoiab ära palju peavalu, kui peaks juhtuma, et asjad ei lähe plaanipäraselt. Üldse on hea omada juristi, kes igal etapil justkui kätt pulsil hoiab ja veendub, et oled kõik enda poolt õigesti teinud. Pahatahtlikke inimesi on ettevõtluses palju, kasvõi näiteks konkurentide seas.

Siinkohal meeldib mulle mõte: „Kellegi teise ebaõnne najal enda õnne ei raja“, see sobib ka ettevõtlusesse hästi.

Kui kõik need punktid on läbi mõeldud ja äriplaan on paigas, on aeg tegutsema hakata. Kus on meie mõte, seal on ka meie süda.