KAKSKEELSETE AJUD on arenenumad kui teistel

On ammu teada tõde, et kakskeelsusel on palju boonuseid: keelte vahetamist erinevates keskkondades on võrreldud lausa vaimse võimlemisega. Üks hiljutistest uuringutest väidab aga, et kahe keele oskamine suudab lausa jäädavalt muuta sinu aju struktuuri, moondades teda nii, et ta töötab erinevalt kui nende ajud, kes vaid oma emakeelt oskavad.

Pennsylvania osariigi ülikooli teadlane Judith F. Kroll selgitab, et kakskeelsed inimesed on näide tunnetuslikust kontrollist. Nad on võimelised hoidma enda peas kahte erinevat keelt ja neid osavalt õigel ajal õiges kohas kasutama. Mõlemad keeled on alati ajus "töövalmis", seega aju suudab pidevalt reaalajas protsessida informatsiooni mitmes keeles korraga.

Vaimne võitlus keelte vahel valides ja ühelt teisele liikudes aitab ümber töötada aju ühendusi, ütleb Kroll. Tema sõnul arendab kakskeelsus inimese tunnetuslikke võimeid. Lapsed, kes kasvavad üles kakskeelses keskkonnas, suudavad mõlemat kohe talletada ning see ei ole nende jaoks segane, vaid väga loomulik ja loogiline.

Selline aju ümberhäälestamine ei juhtu igaühega aga samamoodi - igal inimesel on enda kogemused erinevate keeltega. Kroll on tõestanud, et ükskõik kui sundimatult ja vaevata paljud kakskeelsed inimesed keelte vahel "žongleerivad", on ajul selle nimel palju tööd ning igaüks suudaks enda aju selleks sundida.

Euroopa Liidu statistika näitab, et lausa 86% 25-64aastastest inimestest Eestis valdab vähemalt kahte keelt ning see on maailmapildis vägagi märkimisväärne tulemus. Kuigi Luxemburg on meist oma 99%-ga tublisti üle, on näiteks Bulgaarias kakskeelne vaid 39% rahvastikust ja Ungaris ainult 37%.

Allikas: Weforum.com