Rahalise vabaduse eksperdi ja Starfish Academy asutaja Vallo Arumäe sõnul on traagiline, et rohkem kui pooltel eestlastel on rahavarusid vaid üheks-kaheks kuuks. Kui sissetulekutega midagi juhtub, ollakse kohe keerulises olukorras. Tark oleks raha ettenägematuteks kuludeks kõrvale panna 6–12 kuu jagu, et alati oleks tagavara ja rahulikum meel. Millest alustada? Kontode süsteem tuleb appi Üks hea nipp on sissetulekute saabudes jagada raha enda loodud kontode vahel ning kulutada vaid allesjäävat. Nii on rahaasjadest kindel ülevaade. Kontosid võiks olla kuni kuus — näiteks elamiskuludeks, pikaajalisteks säästudeks, meelelahutuseks, enesearenguks, rahalise vabaduse saavutamiseks ning heategevuseks. „Need kuus kontot on vajalikud selleks, et jagaksime kulusid teadlikult oma soovitud proportsiooni järgi,” selgitab Arumäe. Üldjuhul on inimestel olemas üks põhikonto, kuhu laekuvad tulud ja kust tehakse kõik oma kulutused. Esimese sammuna tasuks muuta see elamiskulude kontoks. See tähendab, et selle konto eesmärk on kõikide esmaste igapäevaste kulutuste tegemine. Tulude jaoks luuakse täiesti uus konto. Samamoodi võiks luua pikaajaliste säästude, meelelahutuse, enesearengu, rahalise vabaduse ja heategevuse konto. [caption id="attachment_3113322" align="alignnone" width="2000"] Vallo Arumäe. Foto: Karen Härms[/caption] Alusta kasvõi ühest protsendist Seejärel tasub paika panna sihtjaotusprotsendid, kuhu soovitakse kogumisega jõuda. Arumäe soovitab panna kasvõi üks protsent oma erinevatele kontodele ja jätta 95 protsenti elamiskuludeks. Kuludeks jääv summa sellest väga palju ei muutu, aga uue harjumusega saab kohe alustada ja edaspidi juba kvartaalselt protsente tõsta. Pikaajaline eesmärk võiks olla 10% sissetulekutest säästudesse kanda, 10% meelelahutuseks, 10% enesearengusse, 10% investeerimiskontole ja 5% heategevusse ning proovida igakuiselt elada 55% esmatarbekuludega. „Krediitkaardi kasutamine on tuleviku arvelt laenamine.“ Kindlasti tasuks ka enda kulutused üle vaadata, et saaks asjatute raharaiskajate arvelt rohkem raha kõrvale panna. Unusta krediitkaart! Üks asi, mille Vallo soovitab pigem välistada, on krediitkaart. „Krediitkaardi kasutamine on tuleviku arvelt laenamine. Kuna enamik inimesi kasutab seda eelkõige kohustuste katmiseks, on lihtsam sellele teele üldse mitte astuda. Kui sa ei suuda kulusid oma deebetkaardiga katta, ei peaks sa võib-olla seda kulu tegema,” ütleb ta. Pigem soovitab ta siiski jagada raha mitme konto vahel – näiteks esmaseks tarbimiseks, meelelahutuseks, pikaajalisteks säästudeks, investeerimiseks, hariduseks ja heategevuseks, ent kasutada deebetpangakaarte. Ühed suurimad raharaiskajad on: 1. Halvad harjumused ja sõltuvused 2. Üle oma võimete elamine, uhked riided ja autod 3. Hasartmängud, kasiinod, kihlveod 4. Väljas söömine ja ühekordsed veepudelid Loe raamatuid, mis aitavad saavutada rahalist vabadust · Robert Kiosaki „Rikas isa, vaene isa”, „Rahavoo kvadrant”, spetsiaalselt naistele on hea Kim Kiyosaki „Rikas naine” · Napoleon Hilli klassika „Think and Grow Rich“ · T. Harv Eker „Miljonäri mõtteviisi saladused“ · George S. Clason „Babüloni rikkaim mees” Tasub meelde jätta! Kui hakkad raha kõrvale panema, ei tohiks sealt raha võtta – sel juhul sa justkui varastaksid iseendalt raha. Kõige olulisem vahend soovitud elustiili ja rahalise vabaduse saavutamiseks on alustada rahalise puhvri loomisega. Eesti keskmine palk on 1400 eurot kuus. Kui paned kasvõi 10% või näiteks 100 eurot kuus järgmise aasta jooksul kõrvale, on see 1200 eurot aastas. Oma elu juhtimine on nagu äri juhtimine. Sa lood endale sissetulekuid ja kulutad raha. Lõpptulemusena võiks tekkida ülejääk, mida kasvama panna. Esmane eesmärk on kasvatada piisavalt jõukust, et tunda ennast turvaliselt ja oma igakuised kulud järgmise 6–12 kuu jooksul ära katta ka siis, kui sissetulekutega peaks midagi juhtuma. Meie ei teeni raha, vaid raha peab teenima meid. Raha ei teki, kui seda teadlikult kõrvale ei pane. Ära kunagi küsi kelleltki, mida oma rahaga teha. Kui esitad selle küsimuse valele inimesele, võid kaotada kõik. Senikaua, kuni sa ei tea, mida oma rahaga teha, on mõistlik investeerida enda rahalisse haridusse.
kasvuhoone — FOTO: 1A.ee Sisuturundus Kasulik juhis: kuidas valida kasvuhoone, mis sobib rõdule või katuseaeda?
