Laps leidis juhuslikult üksikul saarel vangis olnud naise

Laps leidis juhuslikult üksikul saarel vangis olnud naise

2007. aastal sõpradega Inglismaalt paadiga Hawaiile seilama asunud naine oli seitse aastat üksikul saarel vangis ja pääses tänu ühele lapsele.

2007. aastal sõpradega Inglismaalt paadiga Hawaiile seilama asunud naine oli seitse aastat üksikul saarel vangis ja pääses tänu ühele lapsele.

Kui Gemma Sheridan ja tema kaks sõpra 2007. aastal reisi alustasid, ei aimanud nad, kui kehvasti see lõppeb. Pärast Panama kanalit tormi kätte jäädes kaotas naine oma mõlemad kaaslased, kes üle parda uhuti, vahendab News Hound. Uus torm purustas aga naise paadi ja uhtus ta Hawaii asemel üksikule saarele, kuhu Gemma seitsmeks aastaks lõksu jäi.

Üksikul saarel toibudes valdas naist esmalt paanika, kuid aegamisi õppis ta looduses elama, ehitades endale varjualuse, kogudes vett ja küttides saarel olnud metsikuid kitsi. Esialgu oli ta kohmakas – tule tegemiseks kulus tal neli nädalat ja esimest kitse tappis naine 15 minutit, kuid ajapikku muutus ta vilunumaks.

Füüsiliselt hoidis Gemma end heas vormis, tehes pidevalt trenni, kuid vaimselt hakkas asi pikapeale kehvaks kiskuma. “Kui sa iseendaga rääkima hakkad, siis see on alati ohumärk,” ütleb naine.

Gemma ainus pääsemislootus oli hiiglaslik SOS-kiri rannal. “Ma lootsin, et mõni ülelendav lennuk näeb seda ja päästab mu, kuid aastate jooksul ei näinud ma ausalt öeldes mitte ühtegi lennukit,” tunnistas naine.

Ühel hetkel otsustas naine, et kiri pole ehk piisavalt suur, nii otsustas ta selle suuremaks ehitada. “Veetsin paar järgmist nädalat rannajoont puhastades ja kirja kokkupanekuks sobivat materjali otsides,” meenutab Gemma. 

Kuid läks veel paar aastat, kui naine kell üks öösel ühtäkki lennukimüra peale ärkas. “Ma ei suutnud seda uskuda, arvasin, et tegu on unenäoga. Jooksin randa, karjusin ja lehvitasin. Lennuk lendas veel paar korda üle ja viskas siis alla väikese paki, milles oli raadio, värske joogivesi, toit ja väike esmaabikomplekt. Ma lülitasin raadio sisse ja kuulsin esimest inimhäält üle seitsme aasta!” räägib naine.

“Me rääkisime terve igaviku. Lõpuks küsisin häälelt teisel pool, kuidas nad mu üldse leidsid. “Üks laps Minnesotas nägi su SOS-kirja Google Earthis,” vastas hääl. Ma ei teadnud siis isegi, mis Google Earth on, aga ma olen nende igavene tänuvõlglane!” kinnitab Gemma.

 

Buduaar.ee