Vallo Arumäe: miks säästjad on kaotajad?

Euroopa Keskpank langetas 22. jaanuaril 2015. aastal ajaloolise otsuse. Alates märtsist ostetakse järgmise 18 kuu jooksul igas kuus 60 miljardi euro väärtuses liikmesriikide võlakirju ehk kokku 1,14 triljoni euro eest. Selle otsusega teatati "raha trükkimise" alustamisest Euroopas. Kuidas see mind puudutab? See puudutab väga otseselt igat eestlast, kes teenib täna oma sissetuleku eurodes.

Meediakajastust jälgides võib jääda mulje justkui oleks tegemist meile positiivse uudisega. Tavainimese jaoks on tõde sellest paraku üsna kaugel. Uudisest päriselt arusaamine nõuab finantskirjaoskust, mida kahjuks meie koolides ja haridussüsteemis tänaseni ei õpetata. Kergitame loori ja selgitame lihtsate sõnadega mida see tegelikult sinu jaoks tähendab.

Igal mündil on alati kaks külge. Meedia ülesanne peaks olema võimalikult objektiivselt kajastada mõlemat. Murettekitav on see, kui teadlikult näidatakse vaid ühte külge, jäetakse rääkimata teisest ja ajatakse lihtsalt suurt mulli, kui selgitust küsitakse. Nii väidab näiteks SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev artiklis "SEB: keskpanga paketi mõju Eestile jääb väikeseks", et keskpanga otsus oli kokkuvõttes positiivsem, kui oodati. Nagu ühest suust teatab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina hilutises uudises, et euro nõrgenemise otsene mõju Eestile on tagasihoidlik. Tegelikkuses on selle mõju iga eestlase rahakotile otsene ja suur, kuid seda kuskil ei mainita.

Euroopa Keskpank põhjendas otsust sellega, et programm aitab madala inflatsiooniga hädas olevat Euroopat ning parandab majandusaktiivsust. See, mis on kasulik pankuritele, ei ole sageli kasulik tavainimesele. Kas tunned kedagi, kes oleks kurtnud, et meil on tõsine probleem, kuna hinnad on liiga madalad ja ei tõuse piisavalt kiiresti? Anyone? Ometigi pidasid keskpankurid vajalikuks alustada teadlikku inflatsiooni tõstmist, et majandust "aktiveerida". Väärtpaberiturud on seevastu "sillas", kuna odavat raha voolab börsile juurde. Mull aina kasvab.

Üks hilisematest "suitsu ja peeglite" (smoke and mirrors) stiilinäidetest on Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai intervjuu ETV saates "Terevisioon" 20. märtsil 2015. aastal. Meie rahvusringhääling pealkirjastas selle uudise järgmiselt "Eesti Panga ökonomist: nõrgenenud euro aitab kaudselt Eesti majandust". Jällegi positiivne uudis. Raha trükitakse juurde, euro nõrgeneb ja see aitab meie majandust. Kõik on ju väga hästi. Aga kas ikka on?

"Ühendriikide Föderaalreservi raha juurdetrükk turgutas USA majandust ja aitas sellel kiiremini jalule saada", selgitas lugupeetud ökonomist. Kuid kas USA majandus on jalul? Sugugi mitte. USA majandus on oma ajaloo suurima finantskriisi lävel, kuna probleemi lahendamist on aastaid edasi lükatud ja võlakoorem on lähenemas tasemele, mis ei ole enam jätkusuutlik.

Räägime asjadest veidi lihtsamalt. Kui suurem kogus eurosid jahib sama kogust kaupu ja teenuseid, siis selle tulemus saab olla vaid hindade tõus ehk euro ostujõu vähenemine. Kas ma peaksin tavainimesena olema selle üle õnnelik? Kindlasti mitte. Miks keegi sellest siis ei räägi? Sisuliselt tähendab see, et sinu pingutuse ja raske tööga teenitud eurod ei ole enam väärt sama palju kui varem. Jah, paber sinu taskus on ikka viiene, kümnene või kahekümnene, aga see, mida selle eest osta saab, väheneb oluliselt. Mida rohkem eurosid trükitakse, seda suurema kiirusega selle paberi ostujõud kahaneb. Ütleme nii, et 60 miljardit (s.o 60 000 miljonit) eurot kuus on väga suur summa.

Teisisõnu energia, mida panustasid eurode teenimiseks, "varastatakse" sinult läbi teadliku väärtuse vähendamise. Euroopa keskpank vajab rahatrükki sellepärast, et tõsta inflatsiooni. See on hetkel lihtsalt liiga madal (alla 2%). Kui keeta suppi ja lisada pidevalt suures koguses vett juurde, siis lõpuks ei jää supi maitsest midagi järele. Sama juhtub rahatrüki programmi jätkamisel euro ostujõuga sinu taskus järgmiste kuude ja aastate jooksul. See muutub järjest lahjemaks.

Senikaua, kuni see on uudis, millele sa tavainimesena erilist tähelepanu ei pööra, on eesmärk saavutatud. Kui sa suurest rahamängust lõpuks aru saad, tekib võimalus ennast selle vastu kaitsta. Olukorras, kus eksperdid räägivad "võlakirjade ostmise" positiivsetest mõjudest Eesti majandusele, on aeg ennast selle otsuse tegeliku mõjuga kurssi viia ja teha oma rahalises käitumises korrektuure. Suurimad kaotajad selles olukorras on säästjad, palgatöölised, kes vahetavad oma aega eurode vastu, ja inimesed, kes investeerivad pikaajaliselt börsile, lootuses, et hinnad tõusevad.

Isiklik rahanduslik haridus pole ilmselt kunagi varem olnud nii oluline kui täna. Milline on su isiklik tegevusplaan seoses selle uudisega? Kuidas saad oma lähedasi selles olukorras aidata?

Räägime samal teemal Investeerimise workshop'il Tallinnas 31. märtsil ja Tartus 7. aprillil. Tule kuulama!

Autor: Vallo Arumäe

Allikas: http://starfish.academy/miks-saastjad-on-kaotajad/