Tallinna Naiste Kriisikodu kutsub reageerima vägivallategudele

Avon koos Tallinna Naiste Kriisikoduga annab teada, et alates 25. novembrist algab rahvusvaheline lähisuhetes asetleidva vägivalla vastane kampaa-nia: 16 päeva - ei koduvägivallale! 

Tallinna Naiste Kriisikodu kutsub üles märkama vägivalda – mitte jääma ükskõikseks nähtu osas, vaid aitama abivajajat. Selleks on kriisikodu avanud ka eraldi veebilehekülje, kus jagatakse asjakohast nõu, kuidas sekkuda ja millal pöörduda politsei või näiteks lastekaitse-töötaja poole. 16 päeva kestev tegevuskava võitlemaks naiste- ja lastevastase vägivalla vastu kestab 25. novembrist 10. detsembrini.

16 päeva on soolise vägivalla vastane rahvusvaheline kampaania, mis sai alguse Naiste Ülemaailmse Juhtimise Instituudist. Osalised valisid perioodi alguseks 25. novembri, mis on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastane päev ning lõppkuupäevaks on 10. detsember ehk rahvusvaheline inimõiguste päev. 16 päeva eesmärk on tõsta teadlikkust soopõ-hisest vägivallast kui inimõigustevastasest tegevusest, samuti tugevdada piirkondlikku tegevust naistevastase vägivalla vastu võitluses ning rajada ühendus piirkondliku ja rahvusvahelise võitluse vahel sellel teemal.

Avon on seotud koduvägivalla vastase võitlusega üle maailma ning läbi aasta on müügil Avoni kataloogides lõpmatuse sümboliga tooted, mille kogu tulu läheb erinevate vägivallavastaste tegevuste rahastamiseks. Aastal 2010 andis Avon Eesti üle-eestilise tugitelefoni 1492 käigus hoidmiseks 27 000 Eesti krooni (1726 eurot).

16 päeva hõlmab järgmisi tähtpäevi:

25.11 – Rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastane päev

29.11 – Rahvusvaheline naiste inimõiguste eest võitlemise päev

01.12 – Ülemaailme AIDSi päev

06.12 – Montreali massimõrva aastapäev

10.12 – Rahvusvaheline inimõiguste päev

Eelmise aasta kevadel hukkus Tallinnas Kuldnoka tänaval peretüli tulemusena kaks inimest, neist üks oli laps. Naabrid kuulsid suurt lärmi, ent sekkusid alles siis, kui naise hädakisa segas nende magamaminekut. Kas need ohvrid oleksid olnud, kui naabrid oleksid õigeaegselt sekkunud?

Pahatihti arvatakse, et peretülid on iga pere siseasi, ning seda, kui mees või naine kannatab vägivalla all, peetakse tema enda süüks. Selline mõtteviis peegeldab kahjuks teadmatust ja probleemi puudulikku tundmist. Liiatigi unustatakse, et sageli on peres ka lapsi, kes kannatavad täpselt samamoodi ja nende abistamine on vältimatu. Enamik naisi, kes on pöördunud varjupaikade poole, on vajanud abi just koos lastega.

Probleemile lisab tõsidust asjaolu, et tavapäraselt kogutavates andmetes vägivallajuhud isegi mitte ei kajastu, mis paraku ei tähenda, et neid ei oleks. Paarisuhtevägivalla kogemuse tunnistamine on Eesti ühiskonnas endiselt tabu ja peetakse kuuluvat inimeste eraellu, millest ei soovita rääkida ka kõige lähematele sõpradele. Nõnda on sellest ringist väga raske välja tulla, seades ohtu nii enda kui ka teiste pereliikmete elu.

Kuna Eesti seadused ei toeta vastava statistika kogumist, siis viis Statistikaamet 2009. aastal läbi eraldi turvalisuse uuringu, et välja selgitada vägivalla esinemist paarisuhetes. Jättes välja vaimse vägivalla paarisuhtes, koges uuringu järgi viimase aasta jooksul füüsilist vägivalda paarisuhtes tervelt 46 800 inimest, sealjuures raskemat füüsilist vägivalda 18 000 naist ja 5 000 meest. Need numbrid on vägagi mõtlema panevad.

Virtuaalsel teel saab oma sõna sekka öelda ning infot levitada Facebooki lehel. Tallinna Naiste Kriisikodu tänab Philip Morris Eestit ja Hasartmängumaksu Nõukogu, kes toetavad teavituskampaaniat ning konverentsi läbiviimist.

Vaata lisaks siit                                                                         

Buduaar.ee