Kiusatus varastada

Kadri Põldma
[email protected]

Triin on pealtnäha tavaline tüdruk. Aga tal on väike saladus, nimelt meeldib talle asju pätsata. Tal pole neid vajagi, aga oma tungile ei suuda noor neiu vastu panna. Triin on kleptomaan.

Triin (nimi muudetud, 22-aastane tudeng) on kleptomaan olnud juba 4 aastat. Ta varastab poest, tuttavatelt ning kust aga juhtub. Tema sõbrad ei oska aimatagi, et nende kadunud asjakesed kõik Triinu võetud on. Triin paneb tasku isegi pastakaid, juukselõkse, kreeme ning kõikvõimaliku pudipadi, mida tal endal vajagi pole. Ta kingib varastatud asjad edasi või viskab lihtsalt minema. Sõbrannade meelest on neiu lahke ja heasüdamlik inimene, kel  tähtpäevadel alati mingi väike kingitus varuks on ning kes kunagi kade pole.

Kellel siis pastakatest või juukselõksudest ikka kahju oleks? Kahjuks on kleptomaania tõsisem haigus ja peale pisikeste asjade võetakse ka suuremaid asju, näiteks raha.

Triin on oma sugulastelt kokku varastanud ligi 50 000 krooni. Keegi ei oskaks teda süüdistada. Triin ise ütleb, et tal on koguaeg selline plaan, et kunagi maksab ta kõik tagasi ja teeb oma sugulastele suured kingitused, et oma tegu heaks teha.

Kleptomaania puhul ei suuda inimene korduvalt vastu panna kiusatusele varastada esemeid, mida pole vaja ei isiklikuks kasutamiseks ega tulu saamiseks. Selle asemel varastatud asjad kingitakse, peidetakse või visatakse lihtsalt ära.

Kleptomaania on käitumishäire, mille põhjused on paljuski veel ebaselged. Häire võib intensiivistuda näiteks pingelistel eluperioodidel. Kleptomaaniaga inimesed pöörduvad abi järele väga harva, kuna peavad seda häiret häbiväärseks.

Siiski tuleks pöörduda psühhiaatri poole. Arst ei mõista kleptomaani mingil juhul hukka vaid püüab aidata. Eravastuvõtus võib jääda ka täiesti anonüümseks. Kindlate harjutustega on võimalik pinget vähendada ja oma käitumist paremini kontrollida. Samuti saab vajadusel kasutada ravimeid.

Kuidas kleptomaaniat ravida? Tavaliselt on nii, et kleptomaanil on vaja mingit suuremat vahelejäämist või sündmust, mis teda mõtlema paneb. Triin sai oma kleptomaaniast jagu omal käel ilma arsti poole pöördumata. Vahelejäämine paneb mõtlema
Ükskord tuleb ikkagi viimane kord ja sama juhtus ka Triinuga. Triin võttis  poest paki sukkpükse ja hetke pärast seisis turvamees ta kõrval, palus taskud ette näidata ja vedas endaga tagaruumi. Seda kõike nägi pealt Triinu ema parim sõbranna, kes samal ajal poes juhtus olema. Milline häbi...

Kuna neiul raha kaasas polnud, siis kutsuti politsei, kes ta kaasa viis. Politseis kirjutas Triin seletuskirja ja maksis hiljem trahvi. Tänu sellele korrale enam ta varastada ei julge. Mõnikord on vaja lihtsalt väga ebameeldivat elamust, et kleptomaaniast lahti saada.
Kleptomaania on isiksusehäire, millega peab tegelema. Tavaliselt ei lähe see iseenesest üle ning vaja on kõrvalise isiku abi. Kui sul on selline probleem või on sul mõni kleptomaanist sõber, siis tuleb kindlasti abi leida. Kõigepealt võiks leida mõne usaldusisiku, kellele murest rääkida. See on juba suur samm tervenemisel. Kui pole kedagi võtta, siis võiks rääkida psühholoogiga, kes sind kindlasti hukka ei mõista, vaid sulle professionaalset abi pakub. Ärge lööge käega, leidke abi!