Biotiin – energia ja ilu toitaine!

Biotiin on vees lahustuv B-grupi vitamiin, mis on vajalik naha, juuste ja küünte normaalseks arenguks. Biotiin aitab parandada lipiidide sünteesi, mis seovad küüneplaadi rakke. Samuti stimuleerib biotiin küüne kasvutsoonis rakkude uuenemist ning vähendab veekadu küünest, mis omakorda tugevdab küüsi ja kiirendab nende kasvu.

Biotiin on väga mitmekülgne vitamiin, mida inimese keharakud üldse ise ei sünteesi ja mida toodavad vaid bakterid, pärmid ja mõned taimed. Biotiini tähtsust toonitab ka tema nimetus, mis viitab kreekakeelsele sõnale bios (elu). Biotiin osaleb ka rasvade, karbohüdraatide ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil verest glükoosi omastada. Uuringud on näidanud, et vere biotiini tase on sageli madalam diabeeti põdevatel inimestel. Biotiin on vajalik tarbitud süsivesikute, rasvade ja valkude muundamisel energiaks. Piisava koguse biotiinita muutub organismi energia produktsioon aeglaseks ja keha välisilme aja jooksul üsna viletsaks.

Miks on biotiin hea? 
•      rasvhapete, glükoosi ja aminohapete normaalseks energeetiliseks ainevahetuseks;
•      pikema ahelaga polüküllastumata rasvhapete sünteesiks inimkehas;
•      närvisüsteemi ja silmade häireteta talitluseks;
•      lihaskoe ja naha häireteta talitluseks;
•      foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini toimeks ja ainevahetuseks;
•      tervete ja kaunite juuste tarvis.

Kust saame?
Parimad allikad on veise maks ja neerud, sooled, munarebu, pärm, mitmesugused seened, kaunviljad (sojaoad, herned, läätsed), teraviljad (kaer, oder, nisu, rukis, mais), jämedast teraviljajahust tooted (täisteraleib, sepik), teraviljade idandid, täispiim, tomat, artišokk, pähklid (kreeka ja kašuu), mandlid, lillkapsas.

Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu lõhustamisel seedekulglas jääb järele biotiini ja aminohappe kompleks, kindla ensüümi toimel eraldub sellest lõpuks vaba biotiin.

Biotiini imendumist pärsivad liigne alkohol, parkaineterikkad toiduained, antibiootikumid ja toores kanamuna, täpsemalt munavalge valk avidiin. Meie kehas on suuremad biotiinivarud maksas, neerudes, sooltes, samuti neerupealistes ja ajus. Kehast eritub biotiin uriini ja väljaheidetega.
 
Kuidas võib tekkida biotiini puudujääk organismis?
Kestva normaalse toitumise, tervislike eluviiside ja häireteta füsioloogia korral ei tohiks biotiinivaegust tekkida. Biotiini leidub väikestes kogustes paljudes laialt tarbitavates toiduainetes. Siiski on nüüdisajal tendents ka mõningase biotiinidefitsiidi kujunemiseks. Põhjusi on palju: sageli süüakse vaid rafineeritud toiduaineid, biotiini biosaadavus on taimsete allikate puhul tegelikult suhteliselt väike, munade tarbimist on vahel arutult keelatud, üha enam inimesi kahjustab süsteemselt soolte mikrofloora tegevust (alkoholi liigtarbimine, antibiootikumide kestev manustamine jne). Biotiinivaeguse sümptomite hulka kuuluvad anoreksia, iiveldus, oksendamine, põletikuline ja paistes keel, hallikas kahvatus, depressioon, juuste väljalangemine, kuiv ja kestendav nahk, kortsude tekkimine ja rabedad küüned.

Biotiinipuudusega lastel on probleeme organismi kaitsesüsteemidega. Selle ühendi vaeguse esmatunnused on isutus, põletikuline ja paistes keel, lihaste valulikkus, kuiv ja ketendav, sügelev ja hallikas nahk, unetus. Kestva puuduse tunnuseks on spetsiifiline nahahaigus - seborröa ehk patoloogiline rasuvoolus naha rasunäärmetest. See on tingitud eeskätt lipiidide ainevahetuse häiretest organismis. Kestval biotiinivaegusel avalduvad ka ulatuslikumad närvisüsteemi häired (depressioon, letargia, hallutsinatsioonid) ning halveneb juuste seisund (väljalangemine, kiilaspäisus).

Defitsiidi esmatunnused:
-isutus
-lihaste valulikkus
-kuiv nahk
-unetus
 
Ohutud piirid
Biotiini ohutu päevane üldkogus, mida ei tasuks ületada (toit pluss mujalt saadu) on täiskasvanu jaoks kuni 0,5 mg.
Naised: 0,030-0,045 mg päevas
Mehed: 0,035-0,050 mg päevas

(Allikad: wikipedia, derma.ee, tervispluss.ee, Prof. M. Zilmeri ja U. Kokassaare art., Koutsikos D, Agroyannis B, Tzanatos-Exarchou H. Biotin for diabetic peripheral neuropathy, Heinermani entsüklopeedia)

/Toimetas: Maily Kivilo/