Mehed, teie bioloogiline kell tiksub!

Kui palju peavad naised kuulama meedikute manitsusi ning hoiatusi teemal, et parim aeg füsiloogilises mõttes lapse saamiseks on enne 35-ndat eluaastat?

Kui palju peavad naised kuulama meedikute manitsusi ning hoiatusi teemal, et parim aeg füsiloogilises mõttes lapse saamiseks on enne 35-ndat eluaastat? Ja naised isegi ju tajuvad eneses alateadlikult bioloogilise kella tiksumist, mis tuletab iga menstruatsiooni ajal meelde, et üks järjekordne munarakk on läinud ehk teisisõnu – sammuke fertiilsusea lõpu suunas on jälle astutud.

Aeg ei säästa tegelikult viljakusvõime langusest mehigi, ehkki on isaste vastu märksa armulikum, sest üldjuhul säilib meestel suutlikkus naist käima peale saada kõrge eani. Kui naistel saabub menopausi näol ühel päeval järsk lõpp rasestumisvõimele, siis meestel reproduktiivsus küll püsib, ent langeb vananedes tasapisi, nagu kahaneb ka võime sigitada terveid järglasi.

Teadlased on nimelt kindlaks teinud, et spermatosoidid koguvad aja jooksul geneetilisi kahjustusi ja erinevalt teistest keharakkudest, ei suuda spermarakud kahjustusi ise likvideerida. Veelgi enam – kui mees vananeb, kaotab ta ka võimekuse praakida välja eluvõimetud rakud. See tähendab aga suurendab ohtu, et vigastatud rakk viljastab edukalt munaraku. Vigase spermatosoidi ja munaraku ühinemisel kasvab aga jõudsalt raseduse katkemise oht või suureneb tõenäosus, et lapsel areneb mõni kergemat sorti hälve.

Oluline tähis meeste vanuses (nagu ka tegelikult naistel) on 35. eluaasta. 35- aastastel ja vanematel meestel on kõrgem „katkiste“ spermatosoidide hulk kui noorematel suguvendadel.

Ka nurisünnituse risk kasvab oluliselt, kui tulevane isa on üle 35 aasta vana, täpselt samamoodi nagu naise võime rasestuda või saada terve laps kukub pärast 40. eluaasta saabumist kolinal.

Nagu öeldud, alustab meeste „bioloogiline kell“ tiksumist kolmekümnendate keskel, mil raseduse katkemise oht kasvab 19,5 protsendini. Mehe neljakümnendaks eluaastaks ületab ohupiir juba 32 %. Teaduslikud uuringud kinnitavad kurba tõdemust, et üle 35-aastaste meeste eostatud loodetel kasvab raseduse katkemise oht märgatavalt.

Kuid levinud arusaam on, et mees on fertiilne veel raugaeaski. Tõsi, 90-aastane mees võib küll lapse eostada, ent tegelikult kasvab mehe vananedes jõudsalt ka vigaste spermatosoidide hulk ehk tõenäosus saada ebaterve järeltulija ning mis seal salata – raskendub ka võime üldse last sigitada.

Nii siis, 40-aastaselt last teha on poole raskem kui 25-aastaselt, kinnitavad teadlased.

On selge, et eostamine võtab vanemal mehel, sõltumata partneri vanusest, kauem aega, sest

teadlaste väitel läheb ka fertiilsetel paaridel lapse sigitamisega keskmiselt kauem (vähemalt aasta) aega, kui lapse isa on vanem kui 35 aastat.

Kui senini teati laiemalt seda, et üldjuhul on vanemate meeste spermapoisid loiumad, mis tõttu neil on vähem õnne tabada märki ning viljastada munarakk, siis nüüd pööravad teadlased üha enam tähelepanu ka isakandidaadi vanusele. Teisisõnu: viljatute paaride probleemide põhjuseks võib vägagi tõenäoliselt olla mehe liiga kõrge vanus.

Nii saame näiteks brittide statistikast teada, et üle 40-aastaselt isakssaanute hulk on 1990-ndatel lausa poole võrra kahanenud. 1999. aastal sündis üks laps kümnest isale, kes oli vanem kui 40. Samal ajal on aga naiste keskmine sünnitusiga viljakusravi toel teinud tiigrihüppe, mis viitabki sellele, et vanemas eas on loomulikul teel isaks ja ka emaks saamine kindlasti keerulisem kui nooremas eas.

Fakt, et tervislikel eluviisidel on meeste viljakusele positiivne mõju, ei tohiks enam kedagi üllatada. Kuivõrd meist keegi ei saa vananemise paratamatuse vastu, peaksid järglaste sigitamisvõimest huvitatud isased andma parima tervema elukvaliteedi nimel ning püüdma vähendada kokkupuudet mürgiste ainetega.

Seni on meedikute fookuses olnud naise vanus ning arstide sõnum on olnud üsna ühene: esmasünnitus võiks toimuda enne 35-38 eluaastat, sest pärast seda kasvab riskide oht.

Kuid üha enam tuleb arvestada ka isakspürgija elatud aastatega, sest neil on lapse saamisel ja raseduse edukal kulgemisel märksa kaalukam sõna sekka öelda, kui seda varem arvati, sest mehed, nagu ka naised, pole reproduktiivse vananemise vastu immuunsed!

 

/Liis Bekker/