Miks sa aevastad, luksud, haigutad ja ringutad?

Looduses pole miski juhuslik ja kõik meie kehalised refleksid on kindla eesmärgiga. Pole kahtlustki, et ka sina luksud, aevastad, haigutad ja ringutad, kuid kas oled mõelnud, milleks need kehalised protsessid kasulikud on? 

Aevastamine

Kui ninaõõnde koguneb liiga palju pisikuid, allergeene ja tolmu, ärritavad need närvilõpmeid ninas ja kurgus. Aevastus – kiire ja jõuline väljahingamine – surub bakterid, võõrkehad, allergeenid, lima ja tolmu ninast välja. Normaalsetes oludes aevastab inimene korra päevas. Kui alustad iga hommikut aevastusega või ei saa pärast esimest aevastust pidama, on põhjust muretseda. Su keha teavitab sind, et tõenäoliselt on midagi korrast ära. See võib tähendada allergiat, kroonilist nohu või aevastad lihtsalt, et niisutada oma nina limaskesta. On inimesi, kes aevastavad, kui nende kulme kitkutakse. Võimalik, et neil asuvad seal aevastamist vallandavad närvid ja nende ärritamisel aevastataksegi. Mõned inimesed aevastavad ereda päikesevalguse käes. Teadlaste sõnul viitab see asjaolule, et ultraviolettkiirgus päikesevalguses ärritab haistmisretseptoreid. Kinnitust on leidnud, et ereda valguse pärast aevastamine on pärilik! Olgu aevastamise põhjus milline tahes, ära unusta katta oma nina taskurätikuga. Aevastamisel väljub meie ninast üle saja tuhande bakteri kiirusel 160 km/h. Teised inimesed võivad neid ju sisse hingata. Kui aevastus tuleb peale ebasobival hetkel, võib nina sõrmedega tugevasti hõõruda või end ninaotsast näpistada. See hoiab aevastuse tagasi. Ometi pole mõtet sedasi liiga sageli toimida, sest nii jäävad bakterid sinu organismi ega pääse välja.

Haigutamine

Haigutamine on keha kõige müstilisem funktsioon. Selle põhjuste üle vaidlevad teadlased senini. Peaaegu kõik elusolendid haigutavad – konnad, linnud, imetajad ja isegi kalad. Näiteks on ka teada, et sündimata beebid haigutavad ema kõhus. Kuid kas haigutus on põhjustatud unisusest või igavusest? Uurimused näitavad, et haigutamisel pole kummagagi erilist seost. Inimesed haigutavad ka olukordades, mil pole vähimatki seost une ega igavusega. Ekslikult arvatakse, et ka koerad haigutavad unisusest. Tegelikult on loomade käitumist uurivad spetsialistid avastanud, et koerad haigutavad hoopis stressist. Haigutused kipuvad sagenema umbses ruumis. Stressis olevad inimesed haigutavad samuti palju, sest see ergutab ajutegevust. Kesknärvisüsteemi seisukohalt on haigutamisel kaitsefunktsioon – see jahutab aju, kui ruumis pole piisavalt hapniku või on liiga palav. Veelgi keerulisem on seletada, miks on haigutamine nakkav. Ühe teooria kohaselt kandub haigutus inimeselt inimesele, sest põhineb imitatsiooni- ja empaatiarefleksil. Hoolimata haigutuse võimalikest põhjustest on kõik teadlased ühel meelel vähemalt ühes asjas. Haigutamine on meile väga kasulik! Haigutamise ajal on hingamisteed pärani lahti ja lihased lõdvestunud. See aitab leevendada stressi, väsimust, vaimset kurnatust ja stimuleerib aju. Samuti normaliseerib see vererõhku, parandab tuju ning aitab ennetada infarkti ja teisi südamehaigusi. 

Ringutamine

Pärast pikka und muutuvad lihased jäigaks ja kangeks ning tekib vastupandamatu soov ringutada. See on meie keha loomulik ärkamisrefleks. Ringutamine valmistab lihased ette päevaseks režiimiks ja taastab tavalise aineringluse. Ringutamine aitab isegi meeleolu parandada. Teadlased on tõestanud, et ringutus stimuleerib meie aju mõnukeskusi. Aju ainevahetus paraneb ja seetõttu muutuvad teravamaks nägemismeel, maitsemeel ja kompamisaistingud. Mida vanemaks saab inimene, seda vähem ta ringutab. Loomulikult on põhjuseks kiire elutempo ja ajapuudus. Vastsündinud ja loomad ringutavad väga tihti. Ära oma tervise arvelt ajaga koonerda ja siruta end igal hommikul põhjalikult. Sellest sõltub, kuidas sa end kogu ülejäänud päeva jooksul tunned. Kui hüppad voodist välja ilma venituseta, võib sind päeval kimbutada peavalu, halb enesetunne ja kehv tuju.

Luksumine

Luksumine on üsna keeruline protsess, mida tekitab närv, mis ühendab diafragmat, söögitoru ja närvisüsteemi. Kui sööd ja neelad suuri läbinärimata suutäisi, ärritab see kõnealust närvi, mis pinguldub ja annab endast märku diafragmale. Kaitsereaktsioonina lükatakse toit kogunenud õhuga edasi – luksatusega. Sagedased ja pikad luksumissessioonid on sageli märguanded gastriidist, ummistustest sooltes, eesootavast südameinfarktist, kasvajatest kaelal, söögitorus või kopsus. Kui ehmusid seda lugedes, siis ilmselt luksatad ka nüüd. Ka hirm võib meid luksuma sundida. Luksumine tuleneb sageli närvidest. Kuidas aga luksumisest vabaneda? Joo rahulikult paar lonksu vett ja neelata, samal hinge kinni hoides. Räägitakse, et luksumist aitab peatada ka luksuja ehmatamine, kuid tegelikult see meetod vaid ägestab luksumist. 

Arstid hoiatavad, et keha loomulike reflekside allasurumine ja tagasihoidmine mõjub meile tegelikult ohtlikult! Seega aevasta, luksu, ringuta ja haiguta, kui tunned selleks vajadust. Nii püsid terve ja heas tujus!

Ajakirjast Buduaar Shopping